Investeerimine on kõigile. Investeerida on võimalik väga lihtsalt ja väikese ajakuluga, tuginedes vaid baasteadmistele. Samas võite soovi korral minna teemasse süviti, kasutada keerulisi matemaatilisi mudeleid ja aastatepikkust õppimist nõudvaid tehnikaid. Üks meetod ei ole tingimata parem kui teine.

Kas olla passiivne või aktiivne investor?

Passiivne investeerimine on regulaarne tegevus, kus järgitakse kindlaid põhimõtteid, mis ei olene hinnatasemest. Seda nimetatakse ka osta-ja-hoia-meetodiks. Siia kuulub näiteks igakuine raha paigutamine valitud investeerimisfondidesse või ETF-idesse (börsil kaubeldavad fondid).

Passiivse investeerimise plussid on:

• väike ajakulu;
• vähene teadmiste vajadus;
• investeerimisportfelli suurte kõikumiste vältimine ja
• võimalus liikuda kaasa üldise turuga, kahandades halva valiku ohtu.

Aktiivse investeerimise puhul analüüsib investor finantsturge regulaarselt ning teeb pidevalt väärtpaberite ostu- ja müügiotsuseid, et saavutada võimalikult suur tootlus. Selle meetodiga toimuvad näiteks tehingud, mis põhinevad üksikaktsiate finantsanalüüsil või uudistel.

Kuigi aktiivne meetod nõuab rohkem oskusi ja aega, on sellel ka mitu eelist:

• teil on oma investeeringute üle suurem kontroll ning
• eduka investeeringuvaliku korral võite teenida tootlust, mis on turu keskmisest suurem.

Miinused on:

• suurem ajakulu ning
• tõsiasi, et turge võita on keeruline: tihtipeale võib aktiivne investeerimine päädida hoopis kehvema tulemusega.

Passiivne investeerimine

Passiivse investeerimise puhul ei pruugi ajakulu olla suurem kui mõni tund aastas.

Kõige lihtsam on passiivselt investeerida investeerimisfondi kaudu. Sel juhul teevad teie eest investeerimisotsuseid professionaalsed fondihaldurid. Teil on vaja langetada vaid esialgne otsus, millisesse fondi oma raha regulaarselt paigutama hakkate. Fondi valides arvestage enda riskitaluvusega ja investeeringu ajalise kestusega. Kindlasti kasutage julgelt panganõustaja abi.

Teine võimalus on võtta ohjad enda kätte. Selleks sobivad regulaarsed investeeringud näiteks ETF-idesse või turvalistesse, dividende maksvate suurettevõtete aktsiatesse. Võite välja valida mõne börsil kaubeldava fondi ja/või ettevõtte, millesse paigutate iga kuu või kvartal kindla summa. Nõnda ei pea te mõtlema sellele, kas mõne väärtpaberi hind hakkab tõusma või langema, sest rahapaigutusi tehakse turutingimustest hoolimata. Investeerimine võib osutuda edukaks ka juhul, kui ostate ainult üht hea hajutatusega ETF-i, näiteks S&P 500 USA börsiindeksit või MSCI Worldi maailmaaktsiate indeksit.

Selle meetodi puhul on oluline investeerida regulaarselt ja mitte panna liiga palju riski üksikutele aktsiatele. Ja loomulikult ärge laske end mõjutada sellest, kas turg on parajasti langenud või tõusnud.

Kuigi passiivne investeerimine ei nõua nii sügavat finantsanalüüsi kui aktiivne, peaksite alati teadma vähemalt seda, millesse investeerite. ETF-i puhul tehke endale selgeks, milliseid regioone, sektoreid või ettevõtteid valitud fond sisaldab. Aktsiatesse või võlakirjadesse raha paigutades peate aru saama ettevõtte ärimudelist ja peamistest riskidest.

Passiivne investeerimine ei võta väga palju aega, sest pärast esialgset instrumentide väljavalimist ei ole teil vaja väärtpaberite käekäiku pidevalt ja üksikasjalikult analüüsida. Oma investeeringu käekäiku peate siiski jälgima ja teil peab olema nii palju distsipliini, et teha igal perioodil oma ostutehingud vankumatult ära. Koostades ise passiivse portfelli, saate valida täpselt enda vajadustest lähtuvad investeeringud ja hoida neid täieliku kontrolli all.

Aktiivne investeerimine

Aktiivne investeerimine nõuab rohkem aega ja paremat investeeringute analüüsi oskust. Ajakulu võib seejuures ulatuda mõnest tunnist kuus kuni igapäevase turgude jälgimiseni.

Aktiivne investor paigutab raha enamjaolt kas hoolikalt valitud üksikaktsiatesse või mõne kitsa sektori või regiooni ETF-idesse. Parema valiku tegemiseks ta:

• loeb uudiseid maailmas toimuva kohta;
• jälgib riikide majandusnäitajaid;
• otsib suure potentsiaaliga tööstusharusid;
• analüüsib ettevõtete aruandeid;
• teeb prognoose tulevaste tulude kohta;
• hindab ettevõtete reaalväärtust;
• jälgib hindade liikumise seaduspärasusi jne.

Aktiivseks investeerimiseks saate kasutada lihtsaid meetodeid, kuid võrreldes passiivse investeerimisega on muutujaid rohkem ja seega on ka risk oma valikute tõttu tootluses kaotada suurem. Seetõttu peaksite aktiivse investorina end eri analüüsimeetodite, riskijuhtimise ja investeerimispsühholoogia põhimõtetega rohkem kurssi viima.

Kristofer Vähi, SEB Advisory Manager