Kolmapäev, 19 September 2018 13:35

Mäggi: omavalitsuste tulud on suuremad kui millenniumi-aegne riigieelarve

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Riigihalduse minister Janek Mäggi tutvustas omavalitsusliidule järgmise aasta riigieelarve peamisi muudatusi. Pooled leppisid kokku 2019. aasta tulubaasi ja riiklike toetuste jaotuse ning allkirjastavad riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli.

„Kohalike omavalitsuste rahaline seis on väga hea ja kõik finantsnäitajad on paremad kui kunagi varem. Näiteks on omavalitsuste eelarve järgmise aasta tulud suuremad, kui oli 2002. aasta riigieelarve,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Koos rahasummadega suureneb aina enam omavalitsuste vabadus ise otsustada oma rahakasutuse üle. Lisaks on neil tänavu ja arvatavasti ka järgmisel aastal rohkem tulusid kui kulusid. See annab omavalitsustele varu oma tegevuste kavandamisel.“

Kohalike omavalitsuste tulud kasvavad järgmisel aastal ligi 5 protsenti, ulatudes 2,2 miljardi euroni. Tulude suurenemist toetab tulumaksu laekumise suurenemine, mis järgmisel aastal on eeldatavalt 8 protsenti. Seda on 86 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Lisaks suurenevad 2019. aastal omavalitsuste tasandus- ja toetusfond. Näiteks suureneb tasandusfond 10 miljoni euro võrra, lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus 2,5 miljoni euro võrra ning asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 1,1 miljoni euro võrra. Vastavalt õpetajate tööjõukulude toetuse kasvule suureneb ka haridustoetus, mille summa selgub novembris.

Ministri sõnul sai omavalitsusliiduga kohtumisel kinnitust tõsiasi, et kohalike teede korrashoid nõuab rohkem ressurssi. „Sel aastal toetatakse teede korrashoidu enam kui 29 miljoni euroga ning edaspidi peab see summa kasvama,“ lisas ta.

Haldusreformiga seotud ühinemistoetusi makstakse kohalikele omavalitsustele järgmisel aastal 21,4 miljonit eurot. Sellele lisandub valitsuse algatatud ühendamiste kulude katteks makstav 1,2 miljonit eurot. Lisaks makstakse järgmisel aastal omavalitsustele prognoosi järgi 100 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi. Hooldekodude energiasäästu investeeringuteks on ette nähtud umbes 10 miljonit eurot.

Kokkuvõttes on omavalitsustel kogunenud arvestatav kogus likviidseid vahendeid, mille maht ulatub selle aasta lõpuks 190 miljoni euroni. Lisaks on aastatega on vähenenud omavalitsuste võlakoormus. Kui näiteks 2009. aastal oli omavalitsuste netovõlakoormus 45 protsenti, siis selle aasta lõpuks väheneb see 26 protsendini.

Jooksvatest tegevustest jääb omavalitsustel tänavu ja järgmisel aastal üle ligi 270 miljonit eurot, mille arvelt on võimalik rahastada investeeringuid või maksta laene. 2019. aastal ulatub kohalike omavalitsuste investeeringute maht 400 miljoni euroni.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Läheneb reisiettevõtjate aruannete esitamise tähtaeg
    20. oktoobriks tuleb reisiettevõtjatel esitada kolmanda kvartali kogumüügi aruanded, mis peavad sisaldama andmeid kogumüügi ja ettemaksete kohta, mis omavad suurt tähtsust reisiettevõtjate üle järelevalve teostamisel. Aruanne tuleb esmakordselt esitada uuel vormil.
  • Swedbank avas 18. oktoobril mobiilsed viipemaksed
    Alates 18. oktoobrist on Swedbanki klientidel võimalik kasutada uue äpi esmaversiooni Swedbank 2019 Eestis, mille saab alla laadida Google Play ja App Store' äpipoodidest. Esimesena Eestis pakub rakendus uue kasutajakogemuse ja värske kujunduse kõrval Androidi kasutajatele ka täiesti uut võimalust teha mobiilseid viipemakseid. Mobiiliga maksmiseks tuleb poes oma telefoniga terminali puudutada just nagu kaardiga tehtavate viipemaksete puhul. Täpsem info siin: www.swedbank.ee/mobiilimaksed.
  • SEB: Suurem osa eluasemelaenudest on kindlustatud terviseriskide vastu
    SEB Elukindlustuse kliendianalüüsi kohaselt pelgavad SEB-st eluasemelaenu võtnud kliendid enim lähedase pereliikme kaotust, millele järgnevad terviseriskide realiseerumine ja töökaotus.
  • Ettevaatust! Ettevõtjatele suunatud petuskeemid on endiselt liikvel
    Kaubanduskoja teatel on viimasel ajal taas sagenenud Eesti ettevõtetele European Business Number-pakkumiste saatmine. Tegemist on nn kataloogipettusega, milles palutakse ettevõtetel European Business Number-registri uuendamiseks edastada enda andmed, et need oleks potentsiaalsetele koostööpartneritele kättesaadavad.
  • Baltikumi elanike vaesusrisk on EL-i keskmisest kõrgem
    Balti riikide elanike vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk on Euroopa keskmisest suurem, selgub Eurostati andmetest, mis katab 23 Euroopa Liidu 28 liikmesriigist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes