Kolmapäev, 06 Detsember 2017 13:17

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul halveneb EL-i toetuste vähenedes teedevõrgustiku kvaliteet

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul halveneb Eestis teede- ja raudteevõrgu kvaliteet ning saavutamata võivad jääda ka liiklusohutuse eesmärgid juhul, kui transpordivaldkonna rahastamine peaks pärast Euroopa Liidu (EL) 2014–2020 aasta eelarveperioodil vähenema; selgub riigikontrolli auditist.

MKM-i hinnangul peaks riigiteede ja raudteede kvaliteedi säilitamiseks transpordivaldkonna rahastamine pärast 2020. aastat jätkuma vähemalt praegusel tasemel. Juhul kui EL-i toetusi pole praeguses ulatuses enam võimalik kasutada, tuleks ministeeriumi hinnangul suurendada transpordivaldkonna rahastamist riigieelarve muudest tuludest.

MKM hakkab transpordivaldkonna rahastamise vajadust alates 2020. aastast planeerima 2018. aastal, alustades uue transpordivaldkonna arengukava koostamisega. Selleks ajaks peaks ka selguma, kui palju on Eestis EL-i raha võimalik transporditaristusse investeerida.

Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul on 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt ligi 40 protsendi võrra vähem EL-i toetusi.

EL-i eelarveperioodil 2014–2020 investeeritakse transporditaristu rekonstrueerimisse ja ehitamisse Eestis 690 miljonit eurot. Sellest 447 miljonit eurot tuleb EL-ilt, 108 miljonit toetuse saajatelt. Lisaks eraldas Eesti valitsus 135 miljonit eurot täiendavateks taristuinvesteeringuteks. Üle 253 miljoni euro EL-i raha kasutatakse Eestis teedevõrgu rekonstrueerimiseks ja uute teede ehitamiseks ja 85 miljonit eurot kasutatakse raudteevõrgu rekonstrueerimiseks.

Riigikontroll toob välja, et EL-i toetusi saab kasutada vaid üleeuroopalisse transpordivõrgustikku (TEN-T) kuuluvate põhimaanteede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning nende teede olukord on paranenud. Kuid samal ajal on tugi- ja kõrvalmaanteede olukord Eestis aasta-aastalt halvenenud. Seda seepärast, et nende arendamiseks pole piisavalt investeeritud.

Riigikontroll avaldas kolmapäeval kaheksa auditit, mis käsitlevad Euroopa Liidu toetuste rolli Eesti riigi erinevates toimimisvaldkondades, ja neid kokku võtva aruande. Riigikontroll toob välja, et riigil on ülesandeid ja tegevusi, mille rahastamiseks on riigi omatulude asemel kasutatud osaliselt Euroopa Liidu toetusraha.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
    Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsenti ning
    sel aastal kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).
  • Statistikaamet: KOV-ide osalus ettevõtluses väheneb pidevalt
    Kohalikele omavalitsustele (KOV) kuuluvate ettevõtete arv ning KOV-ide aktiivsus ettevõtluses on pidevalt vähenenud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus.
  • Eesti majanduskeskkond on Saksa ettevõtete hinnangul atraktiivne
    Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) poolt märtsis läbi viidud konjunktuuriuuringu kohaselt on Eesti majanduskeskkond Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest atraktiivsuselt kolmandal kohal.
  • SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused
    SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused seoses sellega, et pank hakkab rakendama makseteenuste direktiivi nõudeid, võimaldades kliendi nõusolekul kolmandatel isikutel juurdepääsu konto- ja makseteenustele.
  • Uukkivi: pidev järelevalve aitab parandada riigihankepraktikat
    Rahandusministeerium kontrollis möödunud aastal plaanilise järelevalve käigus 20 hankija hanketegevust. Valdavalt on hanked läbiviidud vastavalt seadusele, kuid esines ka rikkumisi, mis peamiselt on siiski tingitud hankijate teadmatusest ja puudulikust töökorraldusest, selgub 2017. aasta riigihangete plaanilise järelevalve ülevaatest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes