"Euroopa Liidu rahastuse abil saime varasemalt katta internetivõrgu rajamist asulatesse ja küladesse, kuid nendest vahenditest ei olnud lubatud rahastada võrgukaabli viimist elamuteni," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo pressiteate vahendusel. "Viimase miili toetusmeede aitab viia kiire internetiga liitumisvõimaluse otse majade ja korterite kinnistupiirini."

Sealjuures peab rajatav võrk olema selline, mis võimaldab teenuseid pakkuda kõigil seda soovivatel sideettevõtjatel. See tähendab, et elanikud saavad ise valida, millise internetipakkuja teenust nad kasutada soovivad.

"Inimestel peab olema võimalik internetis endale vajalikke toiminguid teostada igal pool Eestis ja peame tagama teenusepakkujate mitmekesisuse. Konkursi võitnud ettevõtjal on kohustus garanteerida kvaliteetne võrgutaristu, mida saavad hiljem kõik sideettevõtjad kasutamata hakata," märkis minister. "Samuti seame tingimuseks, et loodav püsiühendus peab toimima sõltumata ümbritsevatest looduslikest tingimustest, kasutajate hulgast või ilmastikust."

Viimase miili projekti raames rajatava võrguga liitumine hakkab toimima sarnaselt elektri- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisega. Riigi poolt reguleeritakse ka liitumistasu maksimaalselt suurust, mis ei tohi ületada 200 eurot. Liitumistasu peab olema võrdne kõigile kinnistutele, sõltumata liitumiseks vajaliku kaablitee pikkusest.

MKM saatis 5. aprillil viimase miili toetusmeetme eelnõu tagasiside ja ettepanekute saamiseks teistele ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja sideettevõtjatele. Viimase miili määruse valmides hakatakse selle alusel läbi viima avalikku konkurssi sideettevõtjatele.

Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgi tohib riik toetada ainult nende piirkondade võrguga katmist, kuhu erasektor omal initsiatiivil järgmise viie aasta jooksul pole investeerimas. Erasektori plaanide väljaselgitamiseks kogus ministeerium käesoleva aasta alguses infot Eesti sideettevõtjatelt.

Viimase miili toetusmeetme maht on 20 miljonit eurot viieks aastaks. Eestis on ligi 164 000 kinnistut, kus ei ole ligipääsu kiirele internetile, ning toetusmeetmest soovitakse katta enamik aastaringselt kasutusel olevatest elamutest. Kiireks internetiks loetakse ühendust, mis võimaldab allalaadimiskiirust vähemalt 30 megabiti sekundis.

Möödunud aasta oktoobris otsustas MKM, et korraldab avaliku konkursi maapiirkondadesse kiire internetiühenduse ehk viimase miili rajamiseks; varasemalt plaaniti toetada kohalike omavalitsuste internetivõrgu arendamise projekte.

Viimase miili toetusmeetme eesmärgiks on kiire interneti püsiühenduse viimine kodudesse, kus internetiühendus praegu puudub või ei ole piisava võimekusega.