Kui 2013. aasta lõpus oli perearstita nimistuid üheksa, siis tänavu juba 23 ja pea kõik sellised nimistud on väljaspool suuri linnu. Kuna keskmiselt on ühes Eesti perearstinimistus 1670 patsienti, võiks perearstita eestlaste arv ulatuda 38 000-ni.
Normaalmõõdus nimistu on 1200-2000 patsienti ühe arsti kohta, Eesti 799 nimistust ligi 90-l on alla 1200 patsiendi ja rohkem kui sajal üle 2000 patsiendi. Praegu maksab haigekassa ka väikeomavalitsuste alamõõduliste nimistute eest pearaha ikkagi 1200 patsiendi eest.
„Maapiirkondade väiksed nimistud ei ole jätkusuutlikud, sest perearstid on eraettevõtjad. Maal on nad ka üksikettevõtjad, sest grupipraksiseid ei ole – need on linnades ning nii on oluliselt lihtsam näiteks puhkust ja asendamisi korraldada,” sõnas perearst Hepp Nigol, kes on ka Eesti perearstide seltsi juhatuses. „Need üksikpraksised, mis praegu veel maapiirkondades on, töötavad veel tõesti perearsti entusiasmil ja valdade toel.”
Väljaspool Tallinna ja Tartut on uute perearstide leidmine tervisemeti kinnitusel väga keeruline, mistõttu võivad otsingud kesta pikka aega. Mullu korraldati 25 konkurssi, kuid tööle saadi ainult kümme arsti. Kolm perearsti, kes olid tahtnud tööst loobuda, otsustasid jätkata, sest nende asemele ei leitud uut.
Eesti perearstide keskmine vanus on 55 aastat ja ainult 8% neist on 29- kuni 40-aastased ja üks suurem probleem on ka see, kuidas uutele arstidele kohta leida.
„Nimistud vabanevad siis, kui vana perearst otsustab töö lõpetada, mis tähendab, et perearsti residendil on tööle asumist väga keeruline planeerida,” selgitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Tema sõnul võiks luua süsteemi, kus uus perearst saaks tulla juba olemasoleva perearsti juurde, kes annaks järk-järgult oma nimistu üle, vahendas BNS.
