"E-valitsuse osas kujutab Eesti endast suunanäitajat: kõigil kodanikel on elektrooniline identiteet ja hiireklikiga võivad nad ennast elundidoonoriks meldida," kirjutab Eben-Worlée. "Mis e-valitsust puudutab, on eestlased 2000-ndail paljutki kasutusse võtnud, mille üle Saksamaal alles diskussioone peetakse."

"Mida see konkreetselt tähendab, kogesin ma Eesti pereettevõtjate seltsis. Mitmete vestluste järel võin ma öelda, et digitaalse näidismaa mainet kannab Eesti enam kui õigustatult," kirjutab Reinhold von Eben-Worlée enda artiklis pealkirjaga "Estland hat uns abgehängt".

Näiteks on kõigil Eesti kodanikel digitaalne identiteet, kirjutab Eben-Worlée – see on kasutatav ka mitmetel isiklikel eesmärkidel, mitte ainult riigi infoportaali halduskontoga suheldes. Halduskonto annab ligipääsu avalikele teenustele, alates tuludeklaratsioonist, mille täitmine kestab üldjuhul vaid minuteid, kuni haigekassani välja. Niisuguse taustataristuga saab ka ootamatult esile kerkivaid probleeme kiirelt ja lihtsalt lahendada.

Eben-Worlée kirjutab, kuidas talle avaldas muljet elundidoonorluse lahendus kodanikuportaalis, kus saab ühe hiireklikiga ennast doonoriks meldida.

"Arstid pääsevad sellele infole ligi. Ja niisuguseid näiteid on palju," kirjutab Eben-Worlée ning märgib seejuures, et eeldatavasti lisab digitaalne dokumendihaldus riigi SKT-le kaks protsenti. "Nii Eesti e-valitsuse keskse eduteguri kui ka selle massidesse jõudmise taga on kõige keskmes asuv avalike teenuste kasutajasõbralikkus."

Eben-Worlée selgitab, et digiteenuseid kasutatakse vaid siis, kui iga kodanik neist aru saab. Olulist rolli mängib seejuures ka usaldus ja võimalus jälgida, kes delikaatsele infole ligi pääseb. Väärkasutuse eest ootavad aga kosmilised trahvid. Nii näiteks kaotab delikaatseid andmeid põhjendamatult edasi jaganud arst enda litsentsi. Ja seetõttu esinebki väärtegusid haruharva.

"Niisugune pragmaatiline käsitlus andmekaitsest veenis mind – seejuures kehtib EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus ju ka Eestis," kirjutab loo autor, lisades, et tema saksa partnerid Eestis nimetasid Saksamaa avaliku halduse olukorda lihtsalt katastroofiliseks.

"Eesti näitab, et turvakaalutlused ja hind pole takistuseks. Digihaldusele mindi üle pärast raudse eesriide langemist, kui riigil majanduslikult just hästi ei läinud," kirjutab Eben-Worlée. "Et elektrooniline dokumendihaldus eksisteerib riigis, mille suur idanaaber oma häkkimisvõimekusega kuulsust on kogunud, näitab seda, et turvariske saab hallata ka suure surve all."

Eben-Worlée tõdeb artikli lõpus, et vaatamata paljude delegatsioonide Eesti-visiitidele, mille hulgast leiab ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli visiidi, pole Saksamaa juhtidel Eestis toimuvast aimugi.

"Seega panen ma ette, et valitsuskabinet võiks enda harimiseks täies koosseisus Eestisse sõita. See võiks anda esimese sädeme juba liiga pikalt oodatud Saksa ametiasutuste digitaliseerimisele," kirjutab Eben-Worlée. "Vabandused ei kehti. Tegu on poliitilise tahtega."