Neljapäev, 17 Mai 2018 09:43

SEB: pensionikogujate jaoks on oluline Eestisse investeerimine

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
SEB poolt korraldatud Balti pensionivalmiduse uuringust selgus, et Eesti inimeste jaoks on esmatähtis, et nende pensioniraha investeeritakse Eestiga seotud ettevõtetesse, mida pooldas 63 protsenti vastanutest. 40 protsenti pidas oluliseks ka pensioniinvesteeringute tootlust.

"Pensionifondide juhtide jaoks on kõike olulisem pakkuda pensioniinvestoritele parimat riski ja tulu suhet ning reeglina jäävad konkreetsed piirkonna eelistused tahaplaanile. Kampaania korras Eestisse investeerimine ei ole kindlasti investori huvides, küll aga pakuvad alati huvi piisavat tootlust pakkuvad kohalikud projektid. Üks hea võimalus pensionifondide raha kaasamiseks kohalikku arengusse oleks näiteks Eesti riigi võlakirjade emissioon suurte infrastruktuuri arendusprojekte finantseerimiseks," ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst pressiteate vahendusel.

SEB pensionivalmiduse uuringu tulemused näitasid, et eestlaste jaoks on ka tootlus üsna prioriteetsel kohal, seda pidas tähtsaks 40 protsenti vastanutest, ning kvaliteetne nõustamiseteenuse saamine investeerimise ajal, mida pidas oluliseks 28 protsenti vastanutest.

Kõige vähem oluliseks peeti fonditasude määra 20 protsendiga. Ligi 85 protsenti vastajaist väitsid, et nad ei tea, kuhu nende valitud pensionifondide varad on investeeritud, ja 32 protsenti vastajatest on küsinud või otsinud infot selle kohta, kas nende poolt valitud pensionifond vastab koguja riskiprofiilile ja kogumisvajadustele.

"Pensioni kogutakse iseenda tuleviku kindlustamiseks ja seetõttu on väga oluline, et inimesed tunneksid huvi, kuidas nende investeeringutel läheb. Tootluse jälgimisele lisaks peaks igaüks aeg-ajalt üle vaatama, kas valitud pensionifond jätkuvalt sobib koguja riskitasemele ja investeerimiseesmärgile – kas soovitakse raha kasvatada või hoida stabiilsust," märkis Holst.

SEB pensionivalmiduse uuring kaardistab Baltimaade elanike pensionialaseid teadmisi, usaldust pensionisüsteemi vastu, inimeste käitumist pensioniks kogumisel ja kindlustunnet tulevase pensioni suhtes. 2018. aasta vastanute arv on 1500, sealhulgas Eestis võttis uuringust osa 500 inimest. Selle aasta uuringu fookus oli suunatud elanikkonna eelistustele pensionifondide ja investeerimisvaldkondade vallas ning Eesti pensionisüsteemi reformimisvajadusele.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
    Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsenti ning
    sel aastal kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).
  • Statistikaamet: KOV-ide osalus ettevõtluses väheneb pidevalt
    Kohalikele omavalitsustele (KOV) kuuluvate ettevõtete arv ning KOV-ide aktiivsus ettevõtluses on pidevalt vähenenud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus.
  • Eesti majanduskeskkond on Saksa ettevõtete hinnangul atraktiivne
    Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) poolt märtsis läbi viidud konjunktuuriuuringu kohaselt on Eesti majanduskeskkond Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest atraktiivsuselt kolmandal kohal.
  • SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused
    SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused seoses sellega, et pank hakkab rakendama makseteenuste direktiivi nõudeid, võimaldades kliendi nõusolekul kolmandatel isikutel juurdepääsu konto- ja makseteenustele.
  • Uukkivi: pidev järelevalve aitab parandada riigihankepraktikat
    Rahandusministeerium kontrollis möödunud aastal plaanilise järelevalve käigus 20 hankija hanketegevust. Valdavalt on hanked läbiviidud vastavalt seadusele, kuid esines ka rikkumisi, mis peamiselt on siiski tingitud hankijate teadmatusest ja puudulikust töökorraldusest, selgub 2017. aasta riigihangete plaanilise järelevalve ülevaatest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes