Neljapäev, 08 November 2018 10:55

Soojast suvest hoolimata reisisid Eesti elanikud välisriikidesse rohkem

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
  • Välisturistid kulutasid möödunud kvartalis Eestis hinnanguliselt 440 miljonit eurot
  • Soome turistide osakaal oli viimase kümnendi väikseim
  • Aasia riikidest Eestisse reisivate turistide arvu kasv on peatunud
  • Välismaareisidel kulutasid Eesti elanikud 2018. aasta kolmandas kvartalis hinnanguliselt 290 miljonit eurot
  • Üle kolmveerandi reisidest jäid Euroopa Liidu piiridesse
  • Eesti elanikud reisisid rohkem ja sihtkohas viibiti pikemat aega
  • Eestimaalaste reiside arv Soome kahanes, aga SRÜ riikidesse kasvas

2018. aasta kolmandas kvartalis väisasid Eesti elanikud välisriike 1,1 miljonil korral ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3% rohkem. 78% reisidest jäid Euroopa Liidu piiridesse ja nende arv vähenes 1%. Märkimisväärselt sagenesid külastused Portugali, Prantsusmaale, Ungarisse ja Bulgaariasse. Seevastu Hispaaniat, Itaaliat ja Poolat külastati vähem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis. Iga kuues reis tehti Soome, kuid nende reiside arv kahanes 9%. Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse kasvas 27%; Venemaale tehti üle 100 000 reisi.

Mitmepäevaste reiside arv suurenes 3% ja nende keskmine pikkus kasvas 4,2 päevani, mida on 0,4 päeva võrra rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Ühepäevakülastusi oli külastuste üldarvust 13% ja nende arv kasvas 8%.

Eesti elanikud kulutasid kolmandas kvartalis välismaal hinnanguliselt kokku 290 miljonit eurot ehk 20 miljonit eurot rohkem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis.

2018. aasta kolmandas kvartalis külastas Eestit üle kahe miljoni välisturisti – pisut vähem kui samal ajal aasta eest. Soome turistide arv kahanes 5% ja nad moodustasid külastajate üldarvust 30%, mis on seni madalaim tase alates 2008. aastast. Teiste Euroopa Liidu riikide elanike Eestisse tehtud reiside arv kasvas aga 2%: sagenesid külastused nii Austriast (17%), Portugalist (27%) kui ka Hollandist (17%). Belgiast ja Leedust reisiti siia seevastu harvem kui varem.

Venemaa elanikud külastasid Eestit 250 000 korral ja see arv aastaga ei muutunud. Aasia riikidest pärit turistide arvu kasv on peatunud: neid tuli siia sama palju kui aasta tagasi ja nende reisid moodustasid saabunud külastajate üldarvust 5%.

Eestit külastanud mitmepäevareisijate arv oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 1% väiksem kui samal ajal 2017. aastal ning nende külastuse keskmine pikkus oli 4,4 päeva. Eestisse tulnud ühepäevakülastajad moodustasid külastajate üldarvust ligi poole (49%) ja nende arv oli 1% suurem kui aasta tagasi.

Väliskülalised kulutasid kolmandas kvartalis Eestis hinnanguliselt kokku 440 miljonit eurot, 10 miljonit eurot mullusest rohkem.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Sideettevõtted loobusid ebamõistlikult suurtest leppetrahvidest
    Sideettevõtjad Telia Eesti, Tele2 Eesti, Elisa Eesti, STV ja Levikom Eesti loobusid peale tarbijakaitseameti menetlust tähtajaliste lepingute ebamõistlikest tüüptingimustest nagu ebamõstlikult suured leppetrahvid lepingu ülesütlemisel.
  • Riigikontrolör: inimesed ootavad lahendusi päriseluprobleemidele
    Inimesed ootavad lahendusi päriseluprobleemidele, mitte tegelemist riigiaparaadi sisekaemusega riigireformi nime all, sõnas riigikontrolör Janar Holm riigikogus esinedes.
  • Uuring: töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on vähenenud
    Nii avalikus kui ka erasektoris on töötajate rahulolu ja pühendumine tööl võrreldes kolme aasta taguse ajaga langenud, selgub Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ja rahandusministeeriumi korraldatud uuringust.
  • Kantar Emor: Coop on tugeivaima brändi- ja turujõuga kaubanduskett
    Kantar Emori toidupoekettide kasvupotentsiaali uuringust ilmnes, et suurima brändi- ja turujõuga kaubanduskett Eestis on Coop.
  • Mõtteid pensionisammaste tugevusest ja kasulikkusest
    Mõtteid pensionisammaste tugevusest ja kasulikkusest Kired kogumispensioni ümber on lõkkele löönud ning leekidele annab hoogu pensionifondide seni pigem kehv tootlus. Seetõttu on täiesti ootuspärased ka püüdlused Eesti pensionikorraldust kui mitte radikaalselt muuta, siis vähemalt parandada. Need arutelud puudutavad meid kõiki kui maksumaksjaid või tulevasi pensionäre. Et kulutused pensionidele moodustavad ka suure osa riigieelarvest, on tegemist väga olulise majanduspoliitilise debatiga, milles otsuseid ei saa langetada kergekäeliselt.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes