11.10.2017 Kolmapäev

Sooline võrdõiguslikkus Eestis on vähehaaval suurenenud

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE<https://europa.eu/european-union/about-eu/agencies/eige_et>) avalikustas 11. oktoobril indeksi, mille kohaselt on Eestis naiste ja meeste tasakaal rahaasjades, töös,
teadmistes, aga ka võimu valdkonnas varasemaga võrreldes paranenud. 28 liikmesriigist on Eesti oma näitajate poolest 20. kohal, jäädes alla nii Põhja- kui ka Baltimaadele.

„Eduka ja tasakaalustatud ühiskonna üheks tunnuseks on meeste ja naiste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel, mistõttu on tänavuse raporti üle põhjust rõõmustada – erinevate võrdsuse näitajate paranemise eelduseks on muutused hoiakutes ja siin oleme ühiskonnana järjepidevalt paremuse poole liikunud,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Meie naiste tööhõive on Euroopa üks kõrgemaid ning võrdsus tasustamata hooldustööde jagunemisel naiste ja meeste vahel on suurenenud. Ometi on pikk tee veel minna, sest Eestis valitseb endiselt suur sooline palgalõhe ja sooline segregatsioon hariduses ja tööturul, rääkimata sellest, et meie meeste tervis on endiselt naiste omast märksa kehvem.“

Suur sissetulekute erinevus meeste ja naiste vahel tähendab seda, et täna tööturul olevad naised ja mehed hakkavad tulevikus saama ka erinevat pensioni. Suur palgalõhe ja sellest tulenev pensionilõhe näitavad ka
seda, et naistel on kõrgem vaesusrisk. Samuti on Eestis väga suur erinevus naiste ja meeste osakaalul juhtivatel kohtadel.

Heaolu arengukavas aastateks 2016–2023 on muu hulgas välja toodud meetmed, kuidas vähendada soolist palgalõhet ning tõsta elanikkonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest. „Avalikus sektoris on plaanis muuta palgad läbipaistvamaks ning hakata läbi viima võrdse palga järelevalvet,“ ütles minister Ossinovski. „Loodetavasti innustab see ka erasektorit oma palgasüsteeme senisest enam analüüsima. Varasematel aastatel on palju panustatud lasteaia kohtade paremale kättesaadavusele ning indeksi tulemused näitavad, et Eesti paistab selles valdkonnas silma positiivses valguses.“

Ka vanemahüvitiste süsteemi reformimise eesmärk on soodustada hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel.

EIGE indeks hindab iga paari aasta tagant soolise võrdõiguslikkuse poliitikate mõju Euroopa Liidu liikmesriikides. Indeksil on kuus põhilist valdkonda: töö, raha, aeg, teadmised, võim ja tervis – üldine soolise võrdõiguslikkuse indeks arvutatakse nende koosmõjust. Indeksi üks eesmärk on hinnata, millised meetmed on olnud edukad ja millised vähem edukad. Lisaks annab see võimaluse teha riikidevahelisi võrdlusi ning järgida soolise võrdõiguslikkuse kasvu või langust ajas.

Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeks 2012. aastal oli 53,5. Praeguste tulemuste aluseks on 2015. aasta andmed.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference