Esmaspäev, 23 Juuli 2018 11:04

Uuring: Eesti suudab üsna hästi rahvusliku rikkuse heaoluks pöörata

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti on maailmas 25. kohal näitaja poolest, mis iseloomustab riikide suutlikkust pöörata rahvuslik rikkus oma kodanike heaoluks, selgub USA konsultatsioonifirma The Boston Consulting Group (BCG) läbi viidud uuringust.

BCG analüüsis vaadeldud kümne erineva parameetri kombineerimisel koostatud jätkusuutliku majandusarengu hinnangu (sustainable economic developmnet assessment, SEDA) põhjal moodustavad maailma riikide esikolmiku Norra, Šveits ja Island, mille SEDA indeksid on vastavalt 85,3 punkti, 83,8 ja 83,7 punkti. Eesti SEDA näitaja oli 70,8 punkti. Sama skoor oli ka Kataril ja Portugalil, kuid nende sissetulek inimese kohta oli suurem ja nad olid indeksis asetatud Eesti järele.  

Uuringu metoodika kohaselt tähendaks skoor 100 seda, et riigi heaolu tase vastaks täpselt rahvusliku rikkuse tasemele. Sellest väiksem näitaja kirjeldab olukorda, kus heaolu on väiksem kui sissetulek lubaks, ning 100-st suurem näitaja iseloomustaks olukorda, kus heaolu tase oleks kõrgem kui sissetulek eeldaks.

SEDA indeksi koostamisel kasutatud kümme näitajat oli grupeeritud kolme jaotusse. Majanduse all mõõdeti rikkust ehk sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta; majanduse stabiilsust, mis haaras inflatsiooni ja SKT muutusi ning kolmandaks tööhõivet. Investeeringute kategoorias arvestati tervishoiu taset ehk ligipääsu tervishoiuteenustele ning selle tulemit, sama ka hariduse valdkonnas ning kolmandana infrastruktuuri: energia- ja veevarustuse, jäätmemajanduse, transpordi, IT-taristu olukorda.

Kolmanda rühmana vaadeldi jätkusuutlikkuse tegureid: keskkonna kvaliteeti; valitsemise efektiivsust, stabiilsust ja vabadust; kodanikuühiskonna olukorda; sissetulekute jaotust ning hariduslikku ebavõrdsust ja erinevusi eluea eeldatava pikkuse osas.

Eesti kõige kõrgemad näitajad olid võrdsuse (85,7), valitsemise (82,2) ja tervise (81,6) valdkonnas. Neile järgnesid infrastuktuuri (79,5), kodanikuühiskonna (78,7), hariduse (75,7) ja tööhõive (70,3) näitajad. Kõige halvem oli Eesti olukord sissetulekute taseme (38,5), keskkonna (53,6) ja majandusliku stabiilsuse (64,5) osas.

"Kodanike heaolu edendamist peetakse riikliku poliitika ja valitsuste tegevuse peamiseks ülesandeks. Praktikas leitakse siiski, et kodanike heaolu parandamine ja majanduskasvu edendamine võivad olla vastuolus," märgib BCG oma ülevaates, kuid lisab samas, et nende uuring tõestas vastupidist.

"Analüüsist, mis hõlmas 152 riiki ja andmeid aastatest 2007 kuni 2016, selgus, et riigid, mis suutsid oma rikkuse paremini kodanike heaoluks pöörata, kaldusid olema ka kiirema majanduskasvuga ning vastupidavamad vapustustele, tulles kiiremini välja 2008.–2009. aasta finantskriisist," märkis BCG.

Uuringu kohaselt oli Eesti naaberriikidest Soome näitaja 81,3, millega ta oli 8. kohal, Leedu oli 34. kohal 67,4 punktiga, Läti 36. kohal 66,1 punktiga, Venemaa 59. kohal 57,0 punktiga. Kunagise kommunismibloki riikidest edestasid Eestit Sloveenia, mis oli 21., ja Tšehhi, mis oli 24. kohal.

Tabeli kõige viimased olid Kesk-Aafrika Vabariik, mis oma 16,1 punktiga oli 152. kohal, teda edestasid Tšaad 20,4 ja Jeemen 23,9 punktiga.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes