Page 124 - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS)
P. 124
Töösuhtejärgsed hüvitised: erinevus kindlaksmääratud sissemaksetega plaanide ja kindlaksmääratud hüvitistega plaanide vahel
28.9 Töösuhtejärgsed hüvitised on näiteks:
(a) pensionilaadsed hüvitised, nagu pensionid, ja
(b) muud töösuhtejärgsed hüvitised, nagu töösuhte lõppemise järgne elukindlustus ja töösuhte lõppemise järgne arstiabi.
Kokkulepped, mille kohaselt ettevõte maksab hüvitisi pärast töösuhte lõppemist, on töösuhtejärgsete hüvitiste plaanid. Ettevõte rakendab käesolevat peatükki kõikide selliste kokkulepete suhtes, olenemata sellest, kas neis on ette nähtud sellise eraldi üksuse loomine, mis võtaks vastu sissemakseid ja maksaks hüvitisi. Mõnikord on sellised kokkulepped kehtestatud seadusega, mitte ettevõtte poolt. Mõnikord tulenevad sellised kokkulepped ettevõtte tegevusest isegi juhul, kui puudub ametlik, dokumenteeritud plaan.
28.10 Töösuhtejärgsete hüvitiste plaanid liigitatakse kindlaksmääratud sissemaksetega plaanideks või kindlaksmääratud hüvitistega plaanideks, olenevalt nende peamistest tingimustest.
(a) Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid on töösuhtejärgsete hüvitiste plaanid, mille puhul ettevõte maksab kindlaksmääratud sissemaksed eraldi ettevõttesse (fondi) ja tal ei ole juriidilist ega faktilist kohustust teha täiendavaid sissemakseid ega maksta hüvitisi otse töötajatele, kui fondil ei ole piisavalt varasid, et maksta töötajatele kõiki hüvitisi, mis on seotud nende tööalase teenistusega käesoleval ja eelmistel perioodidel. Seega on töötaja poolt saadava töösuhtejärgse hüvitise summa kindlaks määratud ettevõtte (ja võib-olla ka töötaja) poolt makstava sissemakse summaga töösuhtejärgsete hüvitiste plaani või kindlustusandjale koos sissemaksetest tuleneva investeerimiskasumiga.
(b) Kindlaksmääratud hüvitistega plaanid on töösuhtejärgsete hüvitiste plaanid, mis ei ole kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanide puhul on ettevõtte kohustus maksta kokkulepitud hüvitisi praegustele ja endistele töötajatele ning aktuaarsed riskid (s.t hüvitistega seotud kulutused on oodatust kas suuremad või väiksemad) ja investeerimisrisk (s.t hüvitiste finantseerimiseks eraldatud varade tulusus erineb oodatust) jäävad sisuliselt ettevõtte kanda. Kui aktuaarsed või investeeringuga seotud tulemused on oodatust halvemad, võidakse ettevõtte kohustust suurendada, ja vastupidi, kui aktuaarsed või investeeringuga seotud tulemused on oodatust paremad, seda vähendada.
Mitut tööandjat hõlmavad plaanid ja riiklikud plaanid
28.11 Mitut tööandjat hõlmavad plaanid ja riiklikud plaanid liigitatakse kindlaksmääratud sissemaksetega plaanideks või kindlaksmääratud hüvitistega plaanideks vastavalt plaani tingimustele, arvestades sealhulgas faktilisi kohustusi lisaks formaalsetele tingimustele. Kui aga puudub piisav info selleks, et kasutada kindlaksmääratud hüvitiste arvestust mitut tööandjat hõlmava plaani puhul, mis on kindlaksmääratud hüvitistega plaan, peab ettevõte kooskõlas paragrahviga 28.13 plaani arvestust nii, nagu see oleks kindlaksmääratud sissemaksetega plaan ja avaldab paragrahvis 28.40 nõutud info.
Kindlustushüvitised
28.12 Töösuhete järgsete hüvitiste plaani rahastamiseks võib ettevõte maksta kindlustusmakseid. Ettevõte käsitleb selliseid plaane kindlaksmääratud sissemaksetega plaanidena, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline või faktiline kohustus:
