Page 153 - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS)
P. 153
34. peatükk
Eripärased tegevused
Käesoleva peatüki rakendusala
34.1 Käesolevas peatükis esitatakse juhised selliste väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantsaruandluse kohta, kes tegelevad kolme liiki eripärase tegevusega – põllumajandus, kaevandustegevus ja teenuste kontsessioonilepingud.
Põllumajandus
34.2 Käesolevat IFRSi kasutav ettevõte, kes tegeleb põllumajandustegevusega, määrab kindlaks iga bioloogiliste varade liigi arvestusmeetodi järgmiselt:
(a) Ettevõte kasutab paragrahvides 34.4–34.7 kirjeldatud õiglase väärtuse mudelit selliste bioloogiliste varade suhtes, mille õiglast väärtust on lihtne kindlaks määrata liigsete kulutuste või pingutusteta.
(b) Kõikide muude bioloogiliste varade suhtes kasutab ettevõte paragrahvides 34.8–34.10 kirjeldatud soetusmaksumuse mudelit.
Kajastamine
34.3 Ettevõte kajastab bioloogilist vara või põllumajandustoodangut üksnes siis, kui:
(a) ettevõttel on kontroll selle vara üle möödunud sündmuste tulemusena;
(b) ettevõte saab tulevikus selle vara kasutamisest tõenäoliselt majanduslikku kasu; ja
(c) vara õiglast väärtust või soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta liigsete kulutuste või pingutusteta.
Mõõtmine – õiglase väärtuse mudel
34.4 Ettevõte mõõdab bioloogilist vara esmasel kajastamisel ja igal järgneval aruandekuupäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused. Muutused õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, kajastatakse kasumiaruandes.
34.5 Ettevõtte bioloogilistest varadest eraldatud põllumajandustoodangut mõõdetakse eraldamise hetkel õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused. Seda summat loetakse soetusmaksumuseks päeval, mil hakatakse rakendama 13. peatükki „Varud“ või käesoleva IFRSi muud kohaldatavat peatükki.
34.6 Õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võtab ettevõte arvesse järgmist:
(a) Kui bioloogilisele varale või põllumajandustoodangule eksisteerib aktiivne turg selle toodangu praeguses asukohas ja seisukorras, siis sellel turul noteeritud hind on vara õiglase väärtuse määramiseks sobiv alus. Kui ettevõttel on ligipääs erinevatele aktiivsetele turgudele, siis kasutab ta selle turu hindu, mida tulevikus tõenäoliselt kasutatakse.
(b) Kui aktiivset turgu ei eksisteeri, siis määrab ettevõte õiglase väärtuse kindlaks ühe või mitme järgmise näitaja alusel (kui need on kättesaadavad):
