Page 29 - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS)

9.peatükk
Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded
Käesoleva peatüki rakendusala
9.1 Käesolevas peatükis defineeritakse olukorrad, mil ettevõte esitab konsolideeritud finantsaruanded ja nende aruannete koostamise protseduurid. See sisaldab ka juhiseid konsolideerimata finantsaruannete ja kombineeritud finantsaruannete kohta.
Konsolideeritud finantsaruannete esitamise kohustus
9.2 Emaettevõte esitab, välja arvatud paragrahvis 9.3 lubatud või nõutud juhtudel, konsolideeritud finantsaruanded, milles ta konsolideerib oma tütarettevõtetesse tehtud investeeringud kooskõlas käesoleva IFRSiga. Konsolideeritud finantsaruanded hõlmavad emaettevõtte kõiki tütarettevõtteid.
9.3 Emaettevõte ei pea konsolideeritud finantsaruandeid esitama juhul, kui:
(a) on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
(i) emaettevõte ise on tütarettevõte, ja
(ii) tema üle lõplikku kontrolli omav emaettevõte (või mõni muu vahepealne emaettevõte) koostab konsolideeritud üldotstarbelised finantsaruanded kooskõlas täismahus IFRSidega või käesoleva IFRSiga; või
(b) tal puuduvad tütarettevõtted, välja arvatud lähema aasta jooksul müügi- või võõrandamiseesmärgil omandatud tütarettevõtted. Emaettevõte kajastab sellist tütarettevõtet kas:
(i) õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui selle aktsiate või osade õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta, või
(ii) soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langus (vt paragrahv 11.14 (c)).
9.4 Tütarettevõte on emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. Kontroll on võime otsustada ettevõtte finants- ja äritegevuspoliitika üle, saamaks selle tegevusest majanduslikku kasu. Kui ettevõte on asutanud eriotstarbelise ettevõtte (special-purpose entity, SPE) kitsa ja täpselt defineeritud eesmärgi saavutamiseks, konsolideerib ettevõte SPE juhul, kui nendevahelise suhte olemus viitab sellele, et ettevõte kontrollib SPEd (vt paragrahvid 9.10–9.12).
9.5 Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõttele kuulub kas otseselt või kaudselt tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% ettevõtte hääleõigusest. See eeldus ei pruugi kehtida erandjuhtudel, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise osalusega kontrolli ei kaasne. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõttele kuulub 50% või vähem ettevõtte hääleõigusest, kuid ta:
(a) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;
(b) kontrollib teise ettevõtte finants- ja äritegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;