Page 43 - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS)

                 
          
Hilisem mõõtmine
11.14 Iga aruandeperioodi lõpus mõõdab ettevõte finantsinstrumente alljärgnevalt, arvestamata tehingukulusid, mis võivad ettevõttel tekkida seoses müügi või muu võõrandamisega.
(a) Võlainstrumente, mis vastavad paragrahvi 11.8 punktis (b) toodud tingimustele, mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Paragrahvides 11.15–11.20 antakse juhised korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamiseks sisemise intressimäära meetodil. Lühiajalisteks varadeks või lühiajalisteks kohustisteks liigitatud võlainstrumente mõõdetakse eeldatavasti makstava või saadava raha või muu tasu diskonteerimata summas (s.t väärtuse languse võrra vähendatuna – vt paragrahvid 11.21–11.26), välja arvatud juhul, kui kokkulepe kujutab endast sisuliselt finantseerimistehingut (vt paragrahv 11.13). Juhul, kui kokkulepe kujutab endast finantseerimistehingut, mõõdab ettevõte võlainstrumenti tulevaste maksete nüüdisväärtuses, diskonteerides makseid sarnase võlainstrumendi turu intressimääraga.
(b) Siduvaid laenuvõtmise kohustusi, mis vastavad paragrahvi 11.8 punkti (c) tingimustele, mõõdetakse soetusmaksumuses (mis on mõnikord null), millest on maha arvatud väärtuse langus.
(c) Investeeringuid mittekonverteeritavatesse eelisaktsiatesse ja tagasimüügioptsioonita liht- või eelisaktsiatesse, mis on kooskõlas paragrahvi 11.8 punktis (d) toodud tingimustega, mõõdetakse alljärgnevalt (paragrahvid 11.27–11.33 sisaldavad juhiseid õiglase väärtuse kohta):
(i) kui aktsiad on avalikult kaubeldavad või nende õiglast väärtust saab muul viisil usaldusväärselt mõõta, mõõdetakse investeeringut õiglases väärtuses; õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes;
(ii) kõiki teisi selliseid investeeringuid mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langus.
Väärtuse langust või nõude mittelaekuvust tuleb hinnata eespool punktides (a), (b) ja (c)(ii) toodud finantsinstrumentide suhtes. Paragrahvides 11.21–11.26 esitatakse selle kohta juhised.
Korrigeeritud soetusmaksumus ja sisemise intressimäära meetod
11.15 Finantsvara või -kohustise korrigeeritud soetusmaksumus igal aruandekuupäeval on järgmiste summade netosumma:
(a) summa, milles finantsvara või -kohustist mõõdetakse esmasel arvele võtmisel;
(b) miinus põhiosamaksed;
(c) pluss või miinus algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon, kasutades sisemise intressimäära meetodit;
(d) finantsvarade puhul ka: miinus finantsvara võimalikud allahindlused, mis tulenevad väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest (kas otse või allahindluse konto kaudu).