Page 47 - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS)
P. 47
suudab tõestada, et viimane tehinguhind ei ole sobivaks hinnanguks õiglase väärtuse kohta (nt põhjusel, et see peegeldab summat, mida ettevõte saaks või maksaks sundtehingu, sundlikvideerimise või hädamüügi korral), siis seda hinda korrigeeritakse.
(c) Kui vara turg ei ole aktiivne ja sarnase varaga toimunud tehingud ei ole eraldivõetult sobivaks hinnanguks õiglase väärtuse kohta, teeb ettevõte õiglase väärtuse kindlaks hindamistehnikat kasutades. Hindamistehnika kasutamise eesmärk on teha kindlaks, milline oleks olnud tehinguhind mõõtmiskuupäeval mitteseotud osapoolte vahelises tehingus, mis on ajendatud tavapärastest ärilistest kaalutlustest.
Paragrahvides 11.27-11.32 õiglast väärtust käsitlevatele juhistele viidatakse muudes käesoleva IFRSi peatükkides, kaasa arvatud 12. peatükis, 14. peatükis, 15. peatükis ja 16. peatükis „Kinnisvarainvesteeringud“. Käesolevate juhiste rakendamisel nimetatud peatükkides käsitletud varade suhtes tuleks käesolevas paragrahvis toodud viiteid liht- või eelisaktsiatele lugeda nii, et need hõlmavad ka nimetatud peatükkides käsitletud varaliike.
Hindamistehnika
11.28 Hindamistehnikateks on hiljuti aset leidnud, teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel sarnaste varadega toimunud turutehingute kasutamine (kui selline info on kättesaadav), lähtumine mõõdetava varaga olulises osas sarnase vara hetke õiglasest väärtusest, diskonteeritud rahavoogude analüüs ja optsioonide hindamise mudelid. Kui turul osalejad kasutavad tavaliselt teatud hindamistehnikat sellise vara hinna määramisel ja selle tehnika abil saadud hinnangute usaldusväärsust kinnitavad hinnad tegelikes turutehingutes, kasutab ettevõte seda tehnikat.
11.29 Hindamistehnika kasutamise eesmärk on teha kindlaks, milline oleks olnud tehinguhind mõõtmiskuupäeval sõltumatute osapoolte vahelises, tavapärastest ärilistest kaalutlustest ajendatud tehingus. Õiglast väärtust hinnatakse sellise hindamistehnikaga, mis kasutab maksimaalselt ära turusisendeid ja tugineb võimalikult vähesel määral ettevõttespetsiifilistele sisenditele. Hindamistehnika annab eeldatavasti usaldusväärse hinnangu õiglase väärtuse kohta juhul, kui
(a) see peegeldab põhjendatult seda, kuidas turg võiks eeldatavasti vara hinda määrata, ja
(b) hindamistehnika sisendid võtavad põhjendatult arvesse turuootusi ning varale omaseid riski-tootluse näitajaid.
Aktiivne turg puudub: omakapitaliinstrumendid
11.30 Sellistesse varadesse, millel puudub noteeritud turuhind aktiivsel turul, tehtud investeeringute õiglane väärtus on usaldusväärselt mõõdetav juhul, kui
(a) võimalik kõikumine vahemikus, mille moodustavad mõistlikud hinnangud selle vara õiglase väärtuse kohta, ei ole selle vara seisukohast oluline, või
(b) kui sellesse vahemikku langevate erinevate hinnanguliste õiglaste väärtuste tõenäosusi saab põhjendatult hinnata ja kasutada õiglase väärtuse kindlakstegemisel.
11.31 Esineb mitmeid olukordi, mil varade, millel puudub noteeritud turuhind, põhjendatud õiglase väärtuse hinnangute vahemik ei ole tõenäoliselt oluline. Tavaliselt on võimalik hinnata sellise vara õiglast väärtust, mille ettevõte on omandanud ettevõtteväliselt osapoolelt. Kui aga õiglase väärtuse põhjendatud hinnangute vahemik on väga lai ja erinevate hinnangute tõenäosust ei saa põhjendatult hinnata, ei ole ettevõttel võimalik seda vara õiglases väärtuses mõõta.
11.32 Kui õiglases väärtuses mõõdetud vara (nt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetav omakapitaliinstrument) õiglast väärtust ei ole enam võimalik usaldusväärselt mõõta,