Page 87 - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS)

20. peatükk
Rendiarvestus
Käesoleva peatüki rakendusala
20.1 Käesolevas peatükis käsitletakse kõigi rendilepingute kajastamist, välja arvatud:
(a) rendilepingud, mis käsitlevad mineraalide, nafta, maagaasi ja teiste samalaadsete mittetaastuvate loodusvarade uurimist või kasutamist (vt 34. peatükk „Eripärased tegevused“);
(b) mängufilmide, videosalvestiste, teatrilavastuste, käsikirjade, patentide ja autoriõiguste litsentsilepingud (vt 18. peatükk „Immateriaalsed varad, välja arvatud firmaväärtus“);
(c) rentnike poolt rendile võetud ning kinnisvarainvesteeringuna kajastatava kinnisvara mõõtmine ja kasutusrendi tingimustel rendileandjate poolt väljarenditavate kinnisvarainvesteeringute mõõtmine (vt 16. peatükk „Kinnisvarainvesteeringud“);
(d) kapitalirendi tingimustel rentnike poolt rendile võetud bioloogiliste varade ja kasutusrendi tingimustel rendileandjate poolt väljarenditavate bioloogiliste varade mõõtmine (vt 34. peatükk);
(e) rendilepingud, millega võib kaasneda kahjum rendileandjale või rentnikule tulenevalt sellistest lepingutingimustest, mis ei ole seotud renditava vara hinna muutustega, valuutakursside muutustega ega ühe vastaspoole poolt kohustuste täitmata jätmisega (vt paragrahv 12.3(f));
(f) kasutusrendilepingud, mis on kahjulikud.
20.2 Käesolevat peatükki rakendatakse vara kasutusõigust üle andvate lepingute suhtes, isegi kui rendileandja peab osutama olulisi teenuseid seoses sellise vara kasutamise või hooldusega. Käesolevat peatükki ei rakendata selliste lepingute suhtes, mis on teenuse osutamise lepingud, millega ei anta varade kasutusõigust üle ühelt lepinguosaliselt teisele.
20.3 Mõningaid kokkuleppeid, nagu näiteks teenuse sisseostmise kokkulepped, võrgumahu õigusi andvad telekommunikatsioonilepingud ja võta-või-maksa lepingud (take-or-pay contracts), ei vormistata juriidiliselt rendilepingutena, kuid need annavad tasu eest varade kasutusõiguse. Sellised kokkulepped on sisuliselt varade rendilepingud ja neid tuleb kajastada käesoleva peatüki kohaselt.
Rentide liigitamine
20.4 Rendileping liigitatakse kapitalirendiks juhul, kui kõik vara omandiga seotud olulised riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Rendileping liigitatakse kasutusrendiks juhul, kui üle ei kandu kõik vara omandiga seotud olulised riskid ja hüved.
20.5 Lepingu liigitamine kapitali- või kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte juriidilisest vormist. Näideteks olukordadest, mis eraldi või koos tingivad reeglina rendilepingu liigitamise kapitalirendiks, on:
(a) rendilepinguga läheb vara omandiõigus rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;
(b) rentnikul on optsioon osta renditud vara hinna eest, mis on eeldatavasti oluliselt madalam selle vara õiglasest väärtusest optsiooni realiseerimise kuupäeval nii et rendi jõustumise hetkel on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab;