Page 95 - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS)

äritegevust tulevikus teatud viisil läbi viia (nt paigaldada teatavat liiki tehasesse suitsufiltreid). Kuna ettevõte saab tulevasi kulutusi oma tulevase tegevusega vältida, näiteks muutes oma äritegevuse viisi või müües tehase, ei ole tal selle tulevase kulutuse suhtes eksisteerivat kohustust ja seega eraldist ei kajastata.
Mõõtmine arvele võtmisel
21.7 Ettevõte mõõdab eraldist vastavalt parimale hinnangule kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta aruandekuupäeva seisuga. Parim hinnang on summa, mille ettevõte ratsionaalsetel kaalutlustel maksaks kohustuse täitmiseks või selle kolmandale osapoolele üleandmiseks aruandeperioodi lõpus.
(a) Kui eraldis hõlmab suurt hulka objekte, peegeldab hinnanguline summa kõikide võimalike tulemuste kaalumist nendega seotud tõenäosustega. Seega on eraldise summa erinev sõltuvalt sellest, kas teatud suuruses kahjumi tõenäosus on näiteks 60% või 90%. Kui võimalikud tulemused asuvad teatud vahemikus ja selles vahemikus on iga tulemuse tõenäosus on sama suur kui mis tahes teisel tulemusel, kasutatakse vahemiku keskpunkti.
(b) Kui eraldis tuleneb ühestainsast kohustusest, siis parimaks hinnanguks summa kohta, mis on nõutav kohustuse täitmiseks, võib olla kõige tõenäolisem tulemus. Kuid isegi sel juhul kaalub ettevõte teisi võimalikke tulemusi. Kui muud võimalikud tulemused on kõige tõenäolisemast tulemusest enamasti suuremad või enamasti väiksemad summad, on parimaks hinnanguks summa, mis on kõige tõenäolisemast tulemusest vastavalt kas suurem või väiksem.
Kui raha ajaväärtuse mõju on oluline, kajastatakse eraldise summa kohustuse täitmiseks eeldatavalt vajalike kulutuste nüüdisväärtusena. Diskontomäärana (või -määradena) kasutatakse maksueelset määra (või maksueelseid määrasid), mis peegeldab (peegeldavad) turu hetkehinnanguid raha ajaväärtusele. Kohustisele iseloomulikke riske tuleb võtta arvesse kas diskontomääras või kohustuse arveldamiseks vajalike summade hindamisel, kuid mitte mõlemas.
21.8 Eraldise mõõtmisel ei võta ettevõte arvesse varade eeldatavast müügist saadavat kasumit.
21.9 Kui eraldise täitmiseks vajalikud kulutused võidakse osaliselt või täielikult hüvitada teise osapoole poolt (nt kindlustusnõude kaudu), kajastab ettevõte hüvitise eraldi varana ainult juhul, kui on praktiliselt kindel, et ettevõte saab hüvitist kohustuse täitmise korral. Hüvitisena arvele võetud summa ei tohi ületada eraldise summat. Saadav hüvitis kajastatakse finantsseisundi aruandes varana ja ei saldeerita eraldisega. Koondkasumiaruandes saldeerib ettevõte teiselt osapoolelt saadud hüvitise eraldisega seotud kuluga.
Edasine mõõtmine
21.10 Ettevõte katab eraldise arvelt ainult neid kulutusi, mille suhtes eraldis algselt moodustati.
21.11 Igal aruandekuupäeval vaatab ettevõte eraldised üle ja korrigeerib neid, et võtta arvesse hetke parimat hinnangut summa kohta, mis on nõutav kohustuse täitmiseks aruandekuupäeval. Eelnevalt kajastatud summade korrigeerimised kajastatakse kasumiaruandes, välja arvatud juhul, kui eraldis võeti algselt arvele vara soetusmaksumuse osana (vt paragrahv 21.5). Kui eraldist mõõdetakse kohustuse täitmiseks eeldatavasti vajaliku summa nüüdisväärtuses, kajastatakse diskonteeritud väärtuse suurenemist kasumiaruandes perioodi finantskuluna.