Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kutsus koos Eesti Omanike Keskliiduga üles koduomanikke, kes ei ole kodualuse maamaksu vabastuse piirangutega, vaidlustama oma maksuteate halduskohtus. Tänaseks on EML juristid koostanud ja Tallinna Halduskohtule esitanud 18 kaebust, lisaks veel ka kolm vaiet Maksu- ja Tolliametile.
Suurem osa kaebajaid elab Tallinnas, kuid kaebusi tuli ka Maardu ja Pärnu linnast. Kaebajate hulgas on ka mitmeid pensionäre, raske puudega isikuid ja üksikemasid, kelle jaoks on ebaõiglase maamaksu tasumine ka rahaliselt raske koorem. Vaidlustatud maksusummad on vahemikus alates 2 eurost lõpetades 2331 euroga.
Põhiliselt vaidlustati maamaksu määramine kahel põhjusel. Esimene põhjus oli see, et kortermaja esimesel korrusel asusid kauplused, teenindusettevõtted või bürooruumid, mistõttu oli kogu kinnistule omistatud lisaks elamumaale ka ärimaa või sotsiaalmaa otstarve. Kaebustes leitakse, et kortermajas asuva eluruumi omanik tuleb lugeda ühtlasi ka elamu juurde kuuluva elamumaa omanikuks ning äriruumi omanik vastavalt ärimaa omanikuks. Vastasel juhul on erinevate kortermajade elanikke ebavõrdselt koheldud. Eluruumi omanikud ei saa mingit lisahüve või kulude kokkuhoidu sellest, et samas majas asuvad äriruumid. Pigem võib kortermajas toimuv äritegevus põhjustada majaelanikule täiendavaid kulusid ning häirida kodurahu.
Teine grupp kaebusi oli kinnistute kaasomanikelt, kellele eelmisel aastal rakendati Tallinnas maamaksuvabastust 1500 ruutmeetri ulatuses igale kaasomanikule, nüüd aga 1500 ruutmeetrit kõigi kaasomanike peale kokku (näiteks ½ mõttelise osa omanik saab maksuvabastust 750 m2 osas jne). Maamaksu vaidlustajate hulgas oli näiteks neli Nõmme majaomanikku, kelle kodud asuvad piirkonnas, kus ehitusmääruse kohaselt ei ole lubatud kinnistuid tükeldada väiksemateks kui 1200 ruutmeetri suurusteks kruntideks. Kaebustes leitakse, et kaasomanikele kehtestatud piirang on vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega ning palutakse tunnistada maamaksuseaduse § 11 lõige 3 osaliselt põhiseadusevastaseks. Oli ka kaebusi, milles vaidlustati 1500 ruutmeetri piirang tervikuna ning leiti, et kogu kodualune maa tuleb maamaksust vabastada sõltumata maatüki suurusest, sest tihti sõltub krundi suurus asjaoludest, mida koduomanik muuta ei saa.
Maksu- ja Tolliametile esitatud vaietes vaidlustatakse maksuhalduri praktika muudatust, mis puudutab maksukohustuse alampiiri arvutamist. Maamaksuseaduse kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Varem arvutati seda piirmäära iga objekti kohta eraldi, aga sellel aastal liidetakse ühe kohaliku omavalitsuse piires isiku kõikide maakasutuste maksukohustused kokku. Selle tulemusena peavad paljud maksumaksjad maksma näiteks uuemates kortermajades eraldi korteriomandina vormistatud parklakohtade eest mõned eurod või isegi sendid maamaksu. EML arvates ei ole selline halduspraktika muudatus kooskõlas maamaksuseaduse sätte ega mõttega, sest nii väikeste summade arvutamine kulutab liigselt maksuhalduri ja kohalike omavalitsuste ametnike ressurssi.
Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme.
