Maksu- ja tolliameti kontrolliosakond viis jaanuaris ja veebruaris läbi 2886 kontrolli, mille tulemusena määrati juurde 4,6 miljonit eurot makse.

Käibemaksukohustuslasena soovis end sel perioodil registreerida 180 isikut, kelle avalduse ja selgituste läbivaatamisel selgus, et reaalse ettevõtlusega tegelema hakkamine pole tõendatud. Lisaks kustutati registrist 837 isikut, kuna nad ei suutnud tõendada ettevõtlusega tegelemist ja/või olid tõenäoliselt loodud käibemaksupettuste läbiviimiseks. Esitatud käibemaksu tagastusnõuete osas viidi läbi 618 menetlust, mille tulemusel määrati täiendavalt juurde 3,2 miljonit eurot makse.

Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul tuvastati jaanuaris ja veebruaris mitmeid juhtumeid, kus kaupa ega teenust tegelikkuses ei saadud või ei saadud neid arvel märgitud isikult, kuid arve alusel oma maksukohustust siiski vähendati. „Käibemaksu sellistel juhtudel kindlasti ei tagastata, vaid viiakse läbi maksumenetlus ja tahtliku rikkumise korral võib isikuid ka väärteo korras karistada,“ ütles Lemendik.

Näiteks esitas üks ettevõte jaanuaris tagastusnõude summas 6502 eurot. Tagastusnõude kontrollimisel selgus, et sisendkäibemaksust 7750 eurot oli maha arvatud väidetavalt ettevõtte kontoriks soetatud korterilt ning 417 eurot korteri sisustuselt. Korteri kontrollimisel tuvastati, et korter on sisustatud eluruumiks ning seda kasutab naisterahvas, kes nimetas end kontrollitava ettevõtte juhatuse liikme peretuttavaks. Maksuhaldur jättis tagastusnõude rahuldamata ja määras äriühingule lisaks tasumisele käibemaksu.

Veebruaris oli ühe veetrasside projekteerimise ja ehitustöödega tegeleva firma deklareeritud sisendkäibemaks käibedeklaratsioonil väga suur. Selgitust küsides ütles ettevõtte raamatupidaja, et tegemist oli inimliku eksitusega, kus tema soovis sisendkäibemaksu summat suurendada väikeses summas, kuid ekslikult sisestas vale summa, mis oli 322 000 eurot suurem tegelikust summast.

Ühele metsamaterjali vahendusega tegelevale äriühingule määrati veebruaris juurde tasumiseks 142 000 eurot käibemaksu, kuna ta kasutas tehingute puhul fiktiivseid arveid.

Kaubaaluste ostu ja müügiga tegelev äriühing ostis väidetavalt kaubaaluseid ettevõtetelt, mis tegelikult ei tegutsenud ega kaubaaluseid müüa ei saanud. Menetluse käigus selgus, et tegelikkuses soetati kaubaaluseid eraisikutelt, kuid äriühingute arved koostati selleks, et vähendada käibemaksukohustust. Kontrolli tulemusel määrati ettevõttele juurde ligi 54 000 eurot käibemaksu.

Ühe käibemaksu tagastusnõude analüüsil selgus, et äriühing oli jätnud deklareerimata kolme kuu tööjõumaksud kogusummas 56 000 eurot. Deklaratsioonid olid esitatud ilma summadeta, mis raamatupidaja sõnul oli eksitus. Äriühing esitas parandatud deklaratsioonid ja tasus tekkinud maksuvõla.

Maksuhaldur toonitab, et kõikidel juhtudel on ettevõttel kohustus lisaks maksuvõlale tasuda ka intress. Samuti on maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest võimalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Selle aasta esimese kahe kuuga on maksu- ja tolliamet alustanud kontrolliosakonna ettepanekul valeütluste ja valeandmete deklareerimise eest 21 väärteomenetlust.