Raamatupidamisuudised nr 1, 2005

MAJANDUSAASTA ARUANNE

• Majandusaasta aruanne 2005. Anne Nuut
• Artikkel annab ulevaate, kuidas koostada majandusaasta aruannet 2004. Kuigi majandusaasta aruande voib koostada tapselt samade reeglite jargi nagu moodunud aastal, on siiski midagi, mida voiks juba nuud paremini teha.
• Majandusaasta aruande koostamine mittetulundusuhendustes. Elle Maritz
• Majandusaasta aruanne koostatakse kuue kuu jooksul (sihtasutustes nelja kuu jooksul) majandusaasta lopust arvates. Mittetulundusuhenduste raamatupidamise aastaaruanne koosneb pohiaruannetest (bilansist, tulude ja kulude aruandest, rahavoogude aruandest ning netovara muutuste aruandest) ja lisadest.
• Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded.

PALK

• Veel kord palga oiguslikust maarangust ja palga koostisosadest. Heino Siigur
• Tootasustamise oigusliku korralduse aluseks on palgaseadus, arvestades selles tehtud muudatusi ja taiendusi. See seadus satestab toolepingu alusel tootavate isikute tootasustamise ning tootasuga seotud tagatiste andmise ja huvitiste maksmise oigusliku korralduse. Avalikele teenistujatele laieneb nimetatud seadus niivord, kuivord avalikku teenistust reguleeriva voi muu seadusega ei ole satestatud teisiti.
• Praktiline palgaarvestus 2005. Evi Kikas
• Artiklis on napunaiteid praktilise palgaarvestuse kohta.

KAIBEMAKS

• Teenuste kaibemaksustamine. Aili Nurk
• Autor annab tervikliku ulevaate teenuse kaibemaksustamise pohimotetest. Sarnaselt kaupade maksustamisega, tuleneb ka teenuste maksustamise regulatsioon KMS-is Kuuendast Direktiivist (77/388/EMU). Teenuste maksustamise pohimotted on kaupade maksustamisest usna erinevad. Teenuste puhul omab maksustamisel olulist tahtsust teenuste oige maaratlemine tulenevalt teenuse olemusest. Kuna teenuse olemuse maaratlemine on vahel usnagi keeruline, voib see kaasa tuua raskusi seaduse rakendamisel.

JUHTIMINE

• Tugialluksuste kulude jaotamine. Jaan Alver
• Ettevotte alluksused voib liigitada pohimotteliselt kahte ruhma: pohitegevusega seotud alluksused ning pohitegevust teenindavad ja abistavad alluksused.

FUUSILISEST ISIKUST ETTEVOTJA

• Residendist fuusilise isiku 2004. aastal ettevotlusest saadud tulu. Evi Kikas

KAUGOPPEKOOLITUS

• Debitoorse vola pantimine ja muuk (faktooring). Lehte Alver
• Debitoorne volg ehk ostjate arved on sageli uks olulisemaid varaobjekte. Normaalne oleks, et raha laekuks oigeaegselt – maksetahtaja lopuks, kuid tekkepohise arvestuse tagajarjeks on tohutu hulk arveid, sh laekumata arveid. Firmal voib tekkida vajadus votta meetmeid raha varasemaks laekumiseks. Debitoorne volg nagu iga varaobjekt voib aga olla nii laenutagatiseks kui ka muugiobjektiks.
• Proovikivi raamatupidajaile on koostatud keskmise palga arvutamise korra jargi.

MAJANDUSTARKVARA

• Microsoft Exceli oppe-CD on abiks raamatupidajaile. Heiki Koov
• Uha enamates firmades voetakse kasutusele raamatupidamisprogramm. Ometi ei kao kuhugi tabelarvutusprogrammid. Viimati nimetatute sunonuumiks on kujunenud Microsoft Excel. Enamik raamatupidajaid on selle programmi sagedased kasutajad. Selles programmis on toesti mugav koostada koikvoimalikke aruandeid.
• Raamatupidamistarkvarade vordlus