Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Kui tunnete, et vaimne tervis on muutnud halvemuse suunas ning on tekkinud juba unehäired, tasub kindlasti abi otsida. Unehäired võivad olla esimesteks stressi (sh tööstressi) sümptomiteks. Kindlasti ei tohiks neid tundeid tähelepanuta jätta. Kui abi ei otsi, siis paraku võib olukord minna veelgi halvemaks, sest vaimse tervise häired ei laabu tavaliselt iseenesest, vaid inimene peab saama abi. Samuti võib inimene pidevas hirmus midagi valesti teha, tõesti hakatagi tegema rohkem vigu. Selline hirm aga süvendab kartust veelgi.
Tööandjal lasub kohustus lisaks füüsiliselt ohutule ja tervist hoidvale töökeskkonnale pöörata tähelepanu ka töötajate vaimsele tervisele. Kui töötaja tunneb ennast pidevatest etteheidetest puudutatuna, tasub sellest oma juhile, tema juhile või ka töökeskkonnaspetsialistile või töökeskkonnavolinikule teada anda. Paraku ei pruugi juht arugi saada, et tema märkused võivad töötaja vaimset tervist oluliselt halvendada. Selleks, et tööandja saaks probleemi lahendada, peab ta sellest teadlik olema.
Kindlasti tasub lisaks abi otsida. Abi saamiseks saab pöörduda oma perearsti poole. Samuti pakub tasuta nõustamist näiteks peaasi.ee.
Mitmed tööandjad pakuvad oma töötajatele võimalust kasutada (töö)psühholoogi teenuseid. Paljudel juhtudel saab nõustaja poole pöörduda anonüümselt st tööandja ei saa teada, kes nõustaja juures käis. Kui see võimalus on olemas, siis tasub seda kasutada.
Võimalik on ka vaadata ja kuulata erinevaid ettekandeid ja konverentse vaimse tervise hoidmise teemadel, enamasti on need praegusel aja veebi teel kättesaadavad. Näiteks korraldab Tööinspektsioon vaimse tervise konverentsi 26. mail , täpsem info siin.
Peamine sõnum aga on, et abi tuleb otsida ja seda võimalikult kiiresti. Esimene julge samm on juba tehtud – on teadvustatud, et on probleem. Nüüd tuleb leida endas jõudu astuda ka järgmine samm – pöördu abi saamiseks. See on kangelastegu!
