Vastab Indrek Avi, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tänapäeva töökeskkonnas puutume suurema osa ajast kokku elektromagnetväljadega, mida tekitavad kõikvõimalikud elektritoitel toimivad seadmed ja masinad. Seega elektromagnetväljad esinevad ka kontoriruumides ja olmeruumides.
Elektromagnetväljas viibimine võib avaldada inimese organismile otsest biofüüsikalist mõju. Uuringute alusel on kehtestatud kokkupuute piirnormid, mille ületamisel mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist ja ohutust lühiajalise kokkupuute korral olulisel määral. Tavapärastel kontoritöödel on väljad üldjuhul sadades või tuhandetes kordades piirnormidest madalamad. Seega enamikus töökohtades on elektromagnetväljadega kokkupuute tase väga madal ning ei põhjusta inimesele ohtu.
Samas tuleb tähele panna, et piirnormist oluliselt madalamad elektromagnetväljade tasemed võivad häirida töötajale siiratud (sealhulgas kardiostimulaator) või kehal kantavate meditsiiniseadmete (sealhulgas insuliinipumba) tööd ning seadme rikke korral ohustada töötajat. Nende töötajate terviseriski tuleb üksikasjalikumalt hinnata töökeskkonna riskianalüüsi käigus. Tulemuste alusel saab vajadusel kavandada ja rakendada ennetustegevusi.
Tööandja kohustused elektromagnetväljadest tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2016 a. määrusega nr 44 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord1".
