„Võlakriis on tekkinud muuhulgas seetõttu, et neil riikidel oli vilets
majandusolukord, mida üritati laenude abil turgutada. Võlakriisist
väljatuleku peamine küsimus on - kuidas panna need majandused uuesti
kasvama ning kuidas takistada teiste riikide majanduste külmumist hirmu
tõttu uue kriisi ees. Kuigi Eesti on paremas olukorras, kui teised
Euroopa majandused, siis oleme siiski osake Euroopast ja seetõttu on
oluline meie peamiste ekspordiriikide käekäik. Stabiilsussmehhanismide
kiire vastuvõtmine on oluline sisendamaks investoritele kindlust teha
investeeringuid ja luua töökohti, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja
seeläbi inimeste heaolule,“ tõdes istungit üldistava kokkuvõttena
majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.
Eesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveere sõnul
mõjutab võlakriis majandust läbi kahaneva kindlustunde ja majanduskasvu
ootuste vähenemise, mille tulemusel kannatavad peamiselt eratarbimine ja
investeeringud. Lisaks võivad tema sõnul halveneda
finantseerimistingimused.
Majandusekspert Erkki Raasukese hinnangul on Eesti majandus praegu
pisut kindlamatel alustel võrreldes paljude teiste euroala riikidega,
kuid ei maksa arvata, et oleme isoleeritud saar, kes kriisist puutumata
jääb, kui midagi ei tee.
Kõikide ekspertide ühine seisukoht oli, et Euroopa
finantsstabiilsusmehhanismide kiire paikasaamine on oluline eeldus
investorite ja tarbijate kindlustunde taastamiseks ja seeläbi
majanduskasvu taastamiseks.
Tänasel istungil osalesid ettekannetega Eesti Panga majandusuuringute
osakonna juhataja Martti Randveer, majandusekspert Erkki Raasuke ning
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Kuidas võlakriis mõjus Eesti majandusele
Riigikogu majanduskomisjon arutas oma neljapäevasel stungil võlakriisi mõjusid Eesti reaalmajandusele.
