Tuleva aasta eelarve on suunatud majandusliku stabiilsuse ja tööhõive suurendamisele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsuse teatel jääb järgmise aasta riigieelarve kindlaks konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetele. Eelarve puudujääk ulatub tuleval aastal 2,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Puudujääk on põhjustatud peamiselt kvoodimüügist tehtavatest investeeringute kasvust ning kogumispensionimaksete taastamisest täies mahus.

Puudujääki ja finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservidest.

Reservide arvelt puudujäägi katmisega ei kasvata riik oma võlakoormust ning alates 2015. aastast hakkab riik taas reserve suurendama, märkis valitsuse kommunikatsioonibüroo oma teates. Kava järgi püsib ka 2012. aastal Eesti võlakoormus tõenäoliselt Euroopa Liidu (EL) madalaimana ehk 5,8 protsenti SKP-st.

Võrreldes 2011. aastaga kasvavad eelarve kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Ligi üks kolmandik kasvust on tingitud heitmekvootide müügist tehtavatest investeeringutest.

Lisaks mõjutab eelarve kasvu riigipoolsete maksete täielik taastamine kohustuslikku kogumispensionifondi, kaitsekulude kasv, Eesti haigekassa ravikindlustuskuludeks ja riiklikuks pensionikindlustuseks planeeritud vahendite kasv ning välisvahendite suurem kasutuselevõtt.

Eesti riigi kaitsekulud kasvavad liitlastele antud lubaduse kohaselt kahe protsendini SKP-st, mille eesmärk on tugevdada esmast iseseisvat kaitsevõimet ja tagada riigikaitse stabiilne areng.

Eelarve tuludest 76,4 protsenti moodustavad maksulised tulud ja 23,6 protsenti mittemaksulised tulud. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega tõstetakse alkoholiaktsiisi viis protsenti. Aktsiisiseaduse muudatuste rakendamine tõstab riigieelarve tulusid 2012. aastal ligi 10 miljoni euro võrra. Aktsiisiseaduse muudatuste jõustumine on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Võrreldes 2011. aastaga on oodata maksuliste tulude suurenemist ja mittemaksuliste tulude vähenemist.

Jätkuvalt suunab riik raha kõige enam sotsiaalsele kaitsele, majandusele, tervishoiule ja haridusele, vastavalt 33, 16, 13 ja 12 protsenti.

Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega. Võrreldes eelmise aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti 1,25 miljardi euroni. Suurimad investeeringute mahud on kavandatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Investeeringutest ligi 71 miljonit eurot läheb riigimaanteede remondiks.

Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud suurenevad 190 miljonit eurot ehk 10 protsenti. Lisaks teise pensionisamba kuludele kasvavad järgmisel aastal ka riiklikud pensionid. Tuleva aasta 1. aprillist suurenevad pensionid 4,4 protsendi võrra. Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,2 miljonit eurot.

Valitsus annab 2012. aasta riigieelarve riigikogule üle tuleva nädala kolmapäeval, 28. septembril, mil peaminister esineb parlamendi ees eelarveteemalise poliitilise avaldusega.