Maksuhalduri
jälitustoimingud ja
salajane koostöö

Maksuametile on seadusandja andnud õiguse teostada kriminaalmenetluse raames mitmeid toiminguid, mis riivavad maksumaksja õigusi märksa intensiivsemalt kui need toimingud, mida maksuhaldur teeb tavapärase maksumenetluse raames. Muuhulgas on makshalduril õigus nõuda andmeid sideettevõtjalt, teha jälitustoiminguid, kaasata nende raames isikuid salajasele koostööle, kasutada variisikuid ja erinevaid konspiratsioonivõtteid. Kohtud on praktikas seadusele tuginedes selgitanud, millistel juhtudel on nende toimingute sooritamine lubatav ja milliseid põhimõtteid tuleb nende teostamisel järgida, et vastava toimingu käigus kogutud teavet saaks menetluses hiljem tõendina kasutada.

Lisaks eeltoodule on oluline silmas pidada, et selle aasta alguses jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, millega muudeti põhjalikult ligi 17 aastat kehtinud maksumenetluse regulatsiooni, asendades senised erinevad kontrolliliigid ühe ainsaga. Seetõttu on oluline teada, millised on seadusemuudatuste tulemusena maksumaksja ja maksuhalduri õigused ja kohustused ning nende vahekord maksukontrolli läbiviimisel.

Võimalus saada vastused ülaltoodud küsimustele avaneb Raamatupidamisuudiste seminaril, kus käsitletakse järgmisi teemasid:

• maksuhalduri õigus teha päringuid sideettevõtjale
• maksuhalduri jälitustoimingud ja nendeks loa andmisel järgitavad põhimõtted
• andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise otsustamiseks
• maksuhalduri salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted
• maksuvõla mõistet ja võla avalikustamist puudutavad muudatused
• muudatused maksumenetluses alates 01.01.2019 – kahe kontrolliliigi asemel üks
• maksumaksja ja maksuhalduri õigused ja kohustused – mis muutus, mis jäi endiseks