Swedbanki makronalüütiku Maris Lauri tõdemusel oli jaemüügi langus ootuspärane just seetõttu, et euro kasutuselevõtu tõttu muutusid inimesed raha kulutamisel ettevaatlikumaks. "Uute numbrite ja hindadega harjumine nõuab aega ning see mõju võib veel tunda olla ka veebruari ja märtsi müügis."

Kauplused ei pruukinud Lauri sõnul väga selgelt müügilangust tajuda, kuna hinnatõusu tõttu on nende käibed endiselt kasvutrendil. "Kuid hinnatõus on kindlasti teine oluline tegur, miks jaekäibe kasv peatus," lisas ta.

Lauri selgitas, et siin on väga selge seos – nendes valdkondades, kus hinnad on enam tõusnud, on ka müük rohkem langenud. "Ehk siis mootorikütused ja toidukaubad on need kaubagrupid, kus tarbijad püüavad hinnatõusu tõttu kokku hoida. Ka rõivaste ja jalatsite puhul püütakse kokku hoida, sest sealgi on hinnad tõusnud."

Viimasel juhul võib analüütiku sõnul küll täheldada, et hinnatõus algas juba eelmise aasta lõpus ja kuna hooajalised allahindlused paistavad olevat suhteliselt keskpärased, siis on hinnatase tõusnud ja paistab, et inimesed peavad seda liialt kõrgeks. Ta lisas, et kindlasti on ka siin euroga kohandumise mõju tuntav.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm märkis, et Nordea hinnangul on jaemüügi aeglustumine ajutise iseloomuga. Seejuures on tema sõnul tegemist suures osas sesoonse muutusega, mis oli ootuspärane. "Eurost lähtuvalt ootasime kerget tagasiminekut jaanuarikuus, mis jääb lühiajaliseks," ütles ta BNS-ile.

Palm rääkis, et 2010. aasta lõpus toetasid jõulist jaemüügi kasvu kõrge tarbijakindlustunne ja euro. "Hinnatõusu kartuses varuti kroonide eest kaupa mõnevõrra rohkem ning jaanuaris on tarbija võtnud aega kohanemiseks uute hindadega."

Kõige suurem tagasitõmbumine on tema sõnul toimunud toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüügi osas, mida mõjutas suures osas hinnatõus.

Palm lisas, et Nordea prognoosi kohaselt tarbimine järgmistel kuudel taastub, seejuures jääb kasvu jätkuvalt mõjutama hinnatõus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) märkis oma teates samuti, et suuremamahulisem tarbimine jäi detsembrisse ning jaanuaris suhtuti kulutamisse juba ettevaatlikumalt. Samas lisas ministeerium, et kuigi püsivhindades müügimahud langesid, jätsid inimesed kauplustesse rohkem raha kui aasta tagasi, mida näitab jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv.

Ministeeriumi hinnangul peaksid eurole ülemineku mõjud müügimahtudele järgnevatel kuudel vähenema, kuid tugevam surve võib tulla üldisest hinnatõusust. Endiselt on jätkanud kogu maailmas kallinemist nii toiduained kui ka kütus, mis esmatarbekaupadena mõjutavad tarbijate ostuvõimalusi ka teiste kaubagruppide lõikes.

Eesti konjunktuuriinstituudi veebruaris korraldatud küsitluse kohaselt tõusis kaubanduse kindlustunde indikaator 13 punkti võrra, jõudes viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele. Kasvu põhjustas peamiselt tulevikuootuste tugev paranemine. Samas langes tarbijabaromeeter nelja punkti võrra. Kehvemaks on muutunud inimeste hinnangud nii enda kui ka riigi rahanduslikule olukorrale viimastel kuudel, veidi aga paranesid väljavaated järgnevate perioodide suhtes, teatas ministeerium.

Statistikaameti teatel vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2011. aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades kaks protsenti, seni on jaemüük püsinud aastases võrdluses kasvutrendil.

Eelmise aasta sama kuuga võrreldes ligi kaks ja pool aastat kestnud jaemüügi langus jaekaubandusettevõtetes pöördus 2010. aasta septembris kasvule, mis jätkus ka oktoobris, novembris ja detsembris. Tänavu jaanuaris langes jaemüük aga taas. Statistikaamet märkis oma teates, et jaanuari jaemüüki võis mõjutada ka euro tulek – mitmete kaupade ostud sooritati detsembris kroonide eest ja piirati oste jaanuaris.

BNS