Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm prognoosib hoolimata nõrgenevast välisnõudlusest Eesti ekspordi turuosa kasvu jätkumist sel aastal.

Palm ütles BNS-ile antud kommentaaris, et selles valguses, mis toimub Euroopas, peaks Eestil minema siiski paremini. "Välisnõudluse jahtumine jõuab Eestisse viiteajaga, kuid Eesti ettevõtetel on konkurentsieeliseid, mida välja mängida nagu näitas ka eelmise aasta kiire taastumine."

Palmi sõnul oli Eesti novembri ekspordinumber tugev, kaubagrupiti toetas eksporti eelkõige mineraalsete toodete ning metallide ja metalltoodete eksport.

"Positiivne oli, et septembrist alanenud elektriseadmete eksport oli üle kahe kuu taaskord plusspoolel. Võrreldes septembri kui rekordilise kuuga, on väike tagasiminek toimunud just keemiatööstuse ekspordi mahtudes."

Nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Euroopast tõid Palmi sõnul aastalõpu viimased kuud keskeltläbi tugevamaid makronumbreid, mis on kooskõlas globaalmajanduse mõõduka jahtumise stsenaariumiga.

Euroala töötleva tööstuse kindlustunne paranes mõnevõrra aasta viimasel kuul, samas viitab selle tase jätkuvalt langusele tööstussektoris, märkis ta. "Näiteks Euroopa suurima majanduse, Saksamaa ekspordi kuine kasv oli novembris pluss poolel."

Samas jätkus tööstuse tellimuste aastakasvu langustrend, novembris vähenesid tellimused 4,8%. Palm märkis, et see viitab eesseisvale nõrkusele.

LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles BNS-ile, et Eesti ettevõtete eksport on jahenevale Euroopa majandusele seni küllaltki hästi vastu pidanud.

"Kuigi kaubavahetuse kasvutempo on aeglustunud, siis siin mängib olulist rolli valdavalt kõrgem võrdlusbaas. Selle põhjal on oodata lähikuudel kui ka käesoleval aastal ekspordi kasvutempo aeglustumist."

Vaikla sõnul on märkimisväärne, et seni Eesti kaupade peamiseks sihtkohaks olnud Rootsi osakaal on nii oktoobris kui ka novembris oluliselt kahanenud ning on kukkunud suuruselt kolmandaks ekspordituruks. Novembris oli Eesti peamine kaubanduspartner Soome, millele järgnes Venemaa. Eksport Venemaale kasvas novembris aastaga üle 70%, samal ajal kui eksport Rootsi vähenes aastaga 27 protsenti.

"Seega edasised koguekspordi kasvunumbrid sõltuvad suuresti Rootsist. Rootsi langus on ilmselt põhjustatud elektroonikaseadmete tootmismahtude kiirest langusest, mis avaldus juba novembri tööstustoodangu näidus. Positiivse poole pealt tasakaalustab Rootsi ekspordi vähenemist Eesti ettevõtete keskendumine Venemaa ja Soome turule," ütles Vaikla.

Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti hinnangul näitavad tugevad kasvunumbrid ühelt poolt seda, et välisnõudlus ei ole kahanenud ning teisalt viitavad ka jätkuvale turuosade kasvule. "Viimane tähendab, et Eesti ettevõtete julge turundus- ja müügitöö on tasapisi vilja kandmas ning arvestades seda, et lähitulevikus on ka meie peamiste partnerriikide majandusagendid keskmisest hinnatundlikumad, on alust uskuda, et ekspordimahud jäävad vähemasti samale tasemele."

"Teisiti öeldes, kui teistes riikides majandusaktiivsus oluliselt langeb, on Eesti toodetel ja teenustel siiski turgu," lisas Paabut.

Teisalt tasub Paabuti sõnul rõhutada, et ekspordinumbreid võivad mõjutada ühe või paari ettevõtte tootmismahud, mis võivad omakorda olla mõjutatud sesoonsetest või muudest teguritest ning seega ei tasu kaubandusvahetuse kuiseid andmeid väga tõsiselt vaadelda.

Swedbanki põhistsenaariumi kohaselt ekspordimahud sel aastal kasvavad, ehkki kasv on oluliselt tagasihoidlikum kui 2011. aastal. Seda eelkõige sellepärast, et ekspordimahud on jõudnud ajalooliselt kõrgeimaile tasemele ning sealt on Paabuti hinnangul sarnaste kasvunumbritega edasi kosuda keeruline.

Swedbanki hinnangul kasvab 2012. aastal eksport püsihindades veidi vähem kui kolm protsenti.

Samas rõhutas Paabut, et eelnev aasta oli Eesti majandusele väga hea aasta. "Kiire välisnõudluse taastumine on toonud kaasa nii investeeringute kasvu kui ka töökohtade loomise ja seda vaatamata aasta teises pooles maailmas kasvanud määramatusele, mis finantsturge ka edaspidi närvilisena hoiab.