Statistikaamet teatas kolmapäeval, et tarbijahinnaindeks langes septembris võrreldes augustiga 0,3 protsenti ning võrreldes eelmise aasta septembriga 1,1 protsenti. Euroala riikide keskmine hinnalangus oli septembris 0,3 protsenti.
"Enim odavnesid aastaga energiahinnad ja teenused, kuid ka toiduainete hinnakasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Toiduainetest kallinevad Euroopa Liidu siseturul peamiselt lihatooted ja puuviljad," märkis Pert pressiteates.
Viimastel kuudel on Eesti tarbijahindade langus püsinud 1 protsendi läheduses. Pert märkis, et majanduselu on muutunud aktiivsemaks ja ka hindade langus pole enam süvenenud. Eesti on euroala riikide hulgas tema sõnul paistnud silma hindade suurema paindlikkusega.
"Nii hotelli- kui ka üürihindade langus – augusti andmetel vastavalt 23 protsenti ja 14 protsenti – on Eestis olnud euroala riikide seas suurim. Hindade paindlikkusest võib rääkida seetõttu, et kriisi haripunktis oli Eesti majanduslangus väiksem kui euroalal keskmiselt," ütles ökonomist.
Kuigi turismisektoris pole kriis veel läbi, on hinnad seal langenud väga madalale tasemele ja edasiseks hinnalanguseks on Perti hinnangul jäänud vähe ruumi. "Ettevõtted otsivad nüüd pigem võimalusi kulude vähendamiseks, mistõttu on majutus- ja toitlustusettevõtetes tänaseks tööl ligikaudu viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta eest," lisas ta.
Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv 2021. aastal 0,6 protsendini eeldusel, et koroonaviiruse levik saadakse kontrolli alla ja negatiivsed mõjud majandusele leevenevad.
Tarbijahindade kasv jääb siiski pikaajalisest hinnakasvust väiksemaks, sest viimase viie aasta jooksul on Eesti tarbijahinnad kasvanud keskmiselt 1,5 protsenti. Eelmise kümnendi jooksul tõusid tarbijahinnad keskmiselt 2,2 protsenti.
