Ministri sõnul on viimase paari aasta jooksul Eesti ettevõtted oluliselt
parandanud oma konkurentsivõimet ja riigi rahanduslik olukord on
stabiilne, mistõttu majanduse struktuur on oluliselt tugevnenud. Siiski
on ebakindlus maailma majanduses viimastel kuudel järsult kasvanud ning
hirm uue languse ees märkimisväärne. “See on kandunud Eesti peamiste
kaubanduspartnerite kindlustundesse, mis avaldab mõju ka Eesti
ekspordiväljavaadetele. Ekspordi kasvukiiruse kahanemine võib vähendada
nii investorite, tootjate kui tarbijate kindlustunnet ja pidurdada
sisenõudluse kasvu,” ütles Ligi.
“Kuid erinevalt 2008. aastast pole neid negatiivseid mõjusid võimendamas
kodumaised makromajanduslikud tasakaalustamatused: kiire laenukasv,
kiire inflatsioon ja suur jooksevkonto puudujääk. Nii investeeringute
kui ka sisetarbimise tase on võrreldes kriisieelse ajaga märksa
jõukohasem ning ei toimu enam laenuraha arvelt üle oma jõu elamist.”
Ligi sõnul annab oma panuse investeeringute taastumisse ka
valitsussektori investeeringud, mis tasandavad riske välismajanduses,
elavdades sisenõudlust ja soodustades töökohtade loomist.
Eesti majanduskasv jätkub ka järgmistel aastatel, kuid mõnevõrra
aeglasemas tempos. Eestil on võrreldes ülejäänud euroalaga selleks
märgatavalt parem lähtepositsioon - seda kinnitab eeskätt riigi
rahanduse seis, kuid ka ettevõtete kohanemine on olnud edukas.
Rahandusministeerium
