Eesti Panga bilansimaht oli septembri lõpus 37,3 miljardit krooni.
Eesti Panga kuld ja neto-välisvaluutareserv oli septembri lõpus 33,8
miljardit krooni, olles kuu jooksul kahanenud 7,3 miljardi krooni võrra
ehk 17,9%.
Eesti Panga kohustustevaba reserv kahanes septembris 38,9 miljoni krooni
võrra ehk 0,7% ning ulatus kuu lõpus 5,3 miljardi kroonini.
Baasrahanõudlus kahanes septembris 7,6 miljardi krooni võrra ehk 21,4%. Baasraha kogumaht oli septembri lõpus 27,8 miljardit krooni,
sealhulgas kontoraha 18,8 miljardit krooni ja sularaha üheksa miljardit
krooni.
Eesti Panga bilansimahu, välisvaluutareservide ja baasrahanõudluse
vähenemise peamiseks põhjuseks oli pankadele kehtiva kohustusliku
reservi nõude alanemine, märkis keskpank.
Kohustusliku reservi nõude vähenemisest tingitud muutuseid võib näha ka
järgmistel kuudel. 1. novembril väheneb see nõue seitsmele protsendile.
Alates tuleva aasta 1. jaanuarist on kohustusliku reservi nõue alla
kaheaastase tähtajaga kohustuste korral kaks protsenti ja üle
kaheaastase tähtajaga kohustuste korral null protsenti.
Eesti Pangalt osteti septembris välisvaluuta eest 5,7 miljardi krooni
väärtuses Eesti kroone, Eesti Pangale müüdi välisvaluuta eest 13,2
miljardi krooni väärtuses Eesti kroone.
Eesti Panga kapitali, reservide, jaotamata kasumi ja kasumi kogusumma
kasvas septembris 21,7 miljoni krooni võrra, ulatudes 5,5 miljardi
kroonini.
Eesti Panga bilanss kajastab peamiselt keskpanga välja lastud
sularahakoguseid ning kommertspankade varasid, mida hoitakse keskpangas.
Sularaha ringluse suurimaks mõjutajaks on lisaks majandustegevuse
muutumisele hooajalised kõikumised aasta sees, selgitas keskpank.
Kommertspankade kohustusliku reservi keskmise taseme määrab pankade
avalikkuselt kaasatud hoiuste ja muude laenatud vahendite suurus. Eesti
Panga bilansi üldmahtu mõjutavad ka keskpanga varade paigutamiseks
teostatud finantstehingud.
BNS
