Kaubanduspartnerite kiire kasv edaspidi ilmselt aeglustub, sest seda
toetanud elavnemine maailmakaubanduses ja valitsussektori kulude
suurenemine hakkavad oma lühiajaliselt kasvu toetanud mõju kaotama.
Kriisi järelmõju pärsib tugevasti paljude riikide kasvuväljavaadet, sest
maailma majanduskasv sõltub olulisel määral arenenud riikide
võimekusest valitsussektori eelarve ja võlatase kontrolli alla saada.
Väliskeskkonna inflatsioon on järgnevatel aastatel vaoshoitud, kuigi
erinevad toormed on kallinenud ja turuootused ei toeta toormehindade
alanemist.
Eesti ettevõtjad ja riik on muutnud oma tegevust tõhusamaks.
Langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale
majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta
tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Sellegipoolest jääb
majanduse maht lähiaastatel kriisieelsest tasemest allapoole ning
lähikvartalite kiire kasv võrreldes eelmise aastaga on välisnõudluse
aeglustuva kasvu tõttu ajutine.
2010. aasta teisel poolel tööpuudus Eestis väheneb, kuid pikaajaline
töötus suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009.
aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur.
Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majandus
ei suuda ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua. Seetõttu
suureneb oht, et tööotsijate oskused kaovad ja nad heituvad. Praegu aga
on veel vara hinnata, millised struktuurimuutused kriisi ajal
majanduses toimusid.
Palga- ja hinnataseme langus on osutunud lühemaajalisemaks ja
väiksemaks, kui oleks võinud eeldada sisemajanduse koguprodukti
kahanemisest. Senine palga- ja hinnalangus on majanduse
stabiliseerumisele küll kaasa aidanud, kuid on oht, et praegune hinna-
ja palgatase ei toeta uusi investeeringuid ja töökohtade loomist
piisavalt. Inflatsioon jääb lähiaastatel euroala keskmisest kõrgemaks,
kuid selle taga on peamiselt välised tegurid ja administratiivsed
meetmed. Toiduainete hinnatõusu tõttu kiireneb lähikuudel ka üldine
inflatsioon. Selle ulatus ja kestus sõltub eelkõige maailma- ja
lähiturgude arengust. Eeldatavasti ei tohiks see aga inflatsioonile
püsivat mõju avaldada, mida kinnitavad ka euroala madalad
inflatsiooniootused. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite märkimisväärne
hulk ning suur tööpuudus aitavad hoida inflatsiooni Eestis madala.
Kodumaise hinnatõususurve ilmnemine võib olla märk nõrgast konkurentsist
või hoopis ettevõtete ebapiisavast kohandumisest pärast langust.
Selleks, et saavutada riigieelarve ülejääk, tuleks majanduskasvust
laekuvate täiendavate maksutulude abil vähendada eeskätt puudujääki,
mitte suurendada kulusid. Riigieelarve tasakaalu parandamine 2009.
aastal oli hädavajalik, sest see aitas taastada usaldust Eesti majanduse
vastu. Kui välismajanduse kasv aeglustub prognoositust järsemalt, peab
Eesti ilmselt kulusid veelgi kärpima. Kriisi tulemusena on märgatavalt
kasvanud nii valitsussektori kulutuste osakaal kui ka maksukoormus.
Pikemas ettevaates on oluline, kas Eesti majandus suudab selle
koormusega toime tulla või tuleb majanduse kasvuvõimekuse toetamiseks
maksukoormust alandada. Lisaks tuleb hinnata, milline kulustruktuur
toetab majanduskasvu.
Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega
kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte
jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see
oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust
aeglasem. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt konservatiivsed ega
kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene väljastama. Majanduskasvu
taastumiseks on oluline laenuturu aktiivsus, mis seni on olnud nii mahu
kui ka intressimarginaalide alanemise poolest oodatust tagasihoidlikum.
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
|
|
Erinevus eelmisest prognoosist |
|
|||||||
|
|
2007 |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2010 |
2011 |
2012 |
|
SKP (mld eurot) |
15,8 |
16,1 |
13,9 |
14,2 |
15,1 |
16,1 |
0,5 |
0,8 |
1,1 |
|
SKP muutus püsihindades (%) |
6,9% |
-5,1% |
-13,9% |
2,5% |
4,2% |
3,8% |
1,5% |
0,1% |
0,5% |
|
Ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon (%) |
6,7% |
10,6% |
0,2% |
2,4% |
2,7% |
1,7% |
1,2% |
1,6% |
0,4% |
|
SKP deflaatori muutus (%) |
10,5% |
7,2% |
-0,1% |
-0,1% |
1,8% |
2,7% |
1,5% |
1,4% |
1,4% |
|
Jooksevkonto (% SKPst) |
-17,2% |
-9,7% |
4,5% |
1,3% |
-2,6% |
-2,8% |
-2,1% |
-4,1% |
-1,6% |
|
Võlgnevus välismaailma suhtes (jooksev- ja kapitalikonto, % SKPst) |
-16,2% |
-8,7% |
7,3% |
4,5% |
0,7% |
0,5% |
-2,1% |
-4,3% |
-1,8% |
|
Eratarbimise muutus püsihindades (%) |
8,6% |
-5,6% |
-18,8% |
-0,9% |
6,7% |
4,3% |
4,7% |
5,1% |
0,5% |
|
Valitsussektori tarbimise muutus püsihindades (%) |
3,9% |
3,8% |
0,0% |
-0,9% |
0,3% |
0,4% |
0,1% |
1,5% |
-1,0% |
|
Investeeringute muutus püsihindades (%) |
6,0% |
-15,0% |
-33,0% |
-7,1% |
16,9% |
9,1% |
-9,0% |
6,3% |
-0,5% |
|
Ekspordi muutus püsihindades (%) |
1,5% |
0,4% |
-18,7% |
14,3% |
6,4% |
6,9% |
6,5% |
-1,7% |
0,1% |
|
Impordi muutus püsihindades (%) |
7,8% |
-7,0% |
-32,6% |
17,8% |
10,4% |
7,9% |
11,7% |
1,4% |
-2,9% |
|
Tööpuudus (%) |
4,7% |
5,5% |
13,8% |
17,8% |
14,8% |
13,4% |
1,8% |
0,3% |
0,2% |
|
Hõive muutus (%) |
1,4% |
0,2% |
-9,2% |
-5,0% |
3,2% |
0,7% |
-2,3% |
1,8% |
-0,4% |
|
SKP muutus töötaja kohta püsihindades (%) |
5,4% |
-5,2% |
-5,1% |
7,9% |
0,9% |
3,1% |
4,1% |
-1,7% |
0,9% |
|
Reaalpalga muutus (%) |
12,0% |
4,8% |
-3,7% |
-0,8% |
0,6% |
1,6% |
3,4% |
0,5% |
-0,3% |
|
Keskmise brutopalga muutus (%) |
20,4% |
13,8% |
-4,6% |
0,6% |
3,0% |
3,3% |
4,4% |
1,8% |
0,1% |
|
Rahapakkumise muutus perioodi lõpus (%) |
14,1% |
6,2% |
0,8% |
5,6% |
7,2% |
6,5% |
5,4% |
4,6% |
2,5% |
|
Laenumahu muutus perioodi lõpus (%) |
30,2% |
7,3% |
-6,4% |
-3,7% |
0,9% |
1,5% |
-1,3% |
-1,4% |
-2,4% |
|
Brutovälisvõlg (% SKPst) |
109,6% |
118,2% |
125,5% |
120,5% |
100,9% |
96,4% |
-4,2% |
-8,5% |
-13,3% |
|
Eelarve tasakaal (% SKPst) |
2,6% |
-2,8% |
-1,7% |
-1,2% |
-1,1% |
-1,3% |
1,1% |
1,1% |
0,5% |
|
Eelarve tasakaal heitmekvootide tulude ja kuludeta (% SKPst) |
2,6% |
-2,8% |
-1,7% |
-2,0% |
-0,9% |
-0,8% |
0,2% |
1,4% |
0,9% |
Eesti Pank
