III kvartalis ehitati omal jõul 527 miljoni euro eest — hooneid 296
miljoni ja rajatisi 231 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama kvartaliga
võrreldes suurenes hoonete ehitamine 36% ja rajatiste ehitamine 15%.
Hinnamõju arvesse võttes on ehitusturu maht võrreldav 2005. aastaga.
Ehitusmahu kasvu taga on eelkõige madalseisust kosuv hoonete ehitus
kohalikul ehitusturul. Alates 2008. aastast langustrendil liikunud
hooneehitus pöördus kasvule tänavu I kvartalis kui eelnenud aasta sama
kvartaliga võrreldes kasvas hooneehitus kohalikul ehitusturul 35%, II
kvartalis 11% ja III kvartalis juba 43%. Kasvunumbrid on mõjutatud ka
2010. aasta madalast võrdlusbaasist. Et hoonete uusehituse osatähtsus
kohalikul ehitusturul järjest väheneb, on hooneehitusmahtude kasvu taga
põhiliselt hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks eraldatud
renoveerimistoetuste abil tehtavad remondi- ja rekonstrueerimistööd.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2010.
aasta III kvartaliga võrreldes 4%. Sealne kasv tulenes põhiliselt
rajatiste ehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus
kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 9%.
Ehitisregistri andmetel lubati 2011. aasta III kvartalis kasutusse 470
uut eluruumi, s.o 150 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle
poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume
valmis Tallinnas. Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele püsib nõudlus hea
asukoha ja kvaliteediga eluruumide järele. 2011. aasta III kvartalis
väljastati ehitusluba 528 eluruumi ehitamiseks, mis jäi küll eelmise
aasta samas kvartali tasemele, kuid kolme kvartali kokkuvõttes
kasvutrend jätkub. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 163 mitteelamut kasuliku pinnaga 74 000 ruutmeetrit.
Enim lisandus uut põllumajandus-, haridus- ja transpordihoonepinda.
2010. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud
mitteelamute pind kui ka kubatuur.
Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2000 – III kvartal 2011 (2005. aasta kvartalite keskmine = 100)
