Elamukruntide ruutmeetrihind kasvas mullu 19 protsenti
Maa-ameti andmetel tehti 2018. aastal Eestis hoonestamata elamumaaga 2687 ostu-müügitehingut kokku 119 miljoni euro eest. Võrreldes 2017. aastaga on tehingute koguarv vähenenud 1,3 protsenti ning koguväärtus 1,5 protsenti.
"Kuna 2017. aasta oli kinnisvaraturul väga aktiivne aasta, seda ka hoonestamata elamumaa sektoris, siis on ootuspärane, et turumahud nii tehingute koguarvu kui väärtuse osas peale taolist aktiivsuse kasvu mõneks ajaks stabiliseeruvad," ütles maa-ameti kinnisvarahindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.
Analüüsitud aktiivsemate piirkondade näitel oli 2018. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest võimalik osta hoonestamata elamumaad Tallinna kesklinna 3,3 ruutmeetrit, kuid Mustvee linna Jõgevamaal 1023 ruutmeetrit hoonestamata elamumaad.
Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli kõrgeim Harju maakonnas, moodustades suure enamuse Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest – ligi 43 protsenti tehingutest ning 74 protsenti koguväärtusest.
Kui eelneval kolmel aastal on Harju maakonna osakaal langenud, siis vastupidiselt 2018. aastal Harju maakonna osakaal terve Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses kasvas.
Aktiivsemad piirkonnad olid veel Tartu ja Pärnu – Tartu maakonnas tehti 454 tehingut ning Pärnu maakonnas 283 tehingut.
2018. aasta ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 10,6 eurot, mis on 19,3 protsenti kõrgem kui 2017. aastal.
Jättes välja möödunud 2018. aasta, siis on ruutmeetri mediaanhind viimastel aastatel olnud pigem stabiilne, püsides vahemikus 8,4–8,9 eurot.
Harju maakonna hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 26,6 eurot, Tartu maakonnas 15,4 eurot, Pärnu maakonnas 9,3 eurot ning Lääne-Viru maakonnas 4,6 eurot.
Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas 401,9 eurot. Tallinna Kesklinna ja selle ümbruskonna kõrge hinnatase on tugevalt mõjutatud suuremahuliste ehitusõiguse müükidest. Madalaim ruutmeetri mediaanhind, alla 1 euro, oli 2018. aastal Järva ja Jõgeva maakonnas.