Hindade kahes vääringus avaldamise nõue tuleneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kehtestatud määrusest. Kroonihindade kõrval eurohindade avaldamine on oluliseks informatsiooniks nii tarbijatele kui kauplejatele, aidates neil ette valmistuda ning harjuda 1. jaanuarist jõustuva eurorahaga arveldamiseks.  Sama tähtis, kui eurohindade avaldamine on ka see, et viimased oleksid arvutatud õigesti – Eesti Panga ametlikku kurssi ning õiget ümardamisreeglit (so hind ümardatakse ühe sendi täpsuseni kolmanda komakoha järgi) arvestades.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste märgib: “Tarbijakaitseamet peab taunimisväärseks mõningate ettevõtjate hoiakuid, milles seatakse kahtluse alla tarbijate õigused  näha kauba kroonihinna kõrval ka hinda eurodes (õige vahetuskursiga). Igasugune kõrvalekalle õigest vahetuskursist on kohustusliku regulatsiooni eiramine. Õigus otsustada selle üle,  kas eurohind ning selle korrektne esitus on talle vajalik,  on siiski vaid tarbijal“.

Euro vahetuskursi väiksemana näitamine on pelgalt sisutu turundustrikk, kuna kuni 31.12.2010 on Eestis ainukeseks maksevahendiks kroon. Kui mingil põhjusel toimub müük ka eurodes, peaks ettevõtja selgitama kliendile, miks sellisel juhul tema poolt pakutav kroonihind eurohinnast kallim on.

Tänaseks on Tarbijakaitseamet kontrollinud kahes vääringus hindade esitamise nõuete täitmist kolme kuu jooksul. Kui esimesel kuul on rikkumiste protsent 47, siis peale pea kolme kuud on rikkumiste arv vähenenud ja jääb 28% juurde. Seega võib rääkida olukorra järk-järgulisest paranemisest.

Kroonihindade kõrval eurohindade avaldamist kontrolliti septembris 1196-l korral, neist 35-l korral teostas kontrolli Tallinna Linnavalitsus. Rikkumistega ettevõtteid avastati 372-l korral (28%). Selgus, et endiselt on kõige levinum rikkumise liik eurohinna osaline või täielik puudumine – 158 korral. Samasuguse arvu moodustasid septembrikuus ka need, kes eksisid ümardamisreegli vastu. Vale kursiga oli arvutatud 56 korral.

Eelmainitud kontrollimiste arv sisaldas 264 järelkontrolli, mille käigus avastati 25 rikkumist (9%).
Rikkumiste kohta tehti 108 trahviotsust kogusummas 68 040 krooni.

Kogu perioodi jooksul on amet kontrollinud ca 2653 ettevõtet. Kõige suuremaks probleemiks rikkumiste osas on  ümardamisreeglitest mitte kinni pidamine. Teisel kohal on eurohindade kas osaline või täielik puudumine  ja kolmandal vale kursi kasutamine. Trahve on määratud kokku ca 122 100  krooni.

Vastavalt ameti tööplaanile ja  tarbijakaitseorganisatsioonidega  saavutatud  koostöö soovile, sõlmiti augustis 7 valitsusvälise tarbijakaitseühinguga lepingud hinna kahes vääringus näitamise üle kontrolli tegemise kohta. Ajavahemikul 13 - 19. September kontrollisid tarbijakaitseühingute liikmed valdades asuvates kauplustes ja teenindus- ning toitlustusettevõtetes hindade kahes vääringus esitluse olemasolu ja selle õigsust.
Kokku kontrolliti  tarbijakaitseühingute liikmete poolt 604 ettevõtet 8 maakonnas ning rikkumisi avastati 153-l korral. Avastatud hinnaeksimused olid vähetähtsad ega olnud seotud tahtliku eksitava teoga, vaid ümardamise reeglite puuduliku tundmisega või juhuslike pisieksimustega. Kokkuvõtvalt võib väita, et väikesed maapoed, samuti teised ühistute kauplused on teadlikud hinna kahes vääringus esitamise kohustusest ning täidavad nõudeid korrektselt.

Tarbijakaitseamet