Küllap on seetõttu ka põhjendatud, et just sellest valdkonnast esitatakse täna kõige enam küsimusi. Kuigi oleme nii maksumuudatustest, hindade kahes vääringus näitamisest ja ka rahavahetusest kirjutanud juba kevadel, otsustasime põhilise veelkord üle korrata just raamatupidamise ja maksude võtmes.

Mis valuutas esitada andmeid maksuarvestuses pärast 1. jaanuari 2011?

Eelneva perioodi andmete väljendamisel/deklareerimisel lähtutakse põhimõttest, et kõikide toimingute puhul peetakse arvestust algses valuutas. Krooniperioodi aruandlus esitatakse kroonides ning Maksu- ja Tolliamet (MTA) teeb ümberarvestuse eurodesse konverteerimis- ja ümardamisreegleid arvestades ise (v.a juhul, kui esialgne arvestus oli juba tehtud eurodes). Ettevõtja jaoks toimub seega nn €-päeval järsk üleminek – alates 1. jaanuarist tuleks ettevõtte raamatupidamises algandmed sisestada juba eurodes, sest deklaratsioon, mis esitatakse selle perioodi kohta peab olema eurodes.

Mis valuutas esitan jaanuaris maksudeklaratsioonid?

Krooniperioodi (kuni 31.12.2010) kohta koostatud deklaratsioonid esitatakse ja parandatakse kroonides, sõltumata sellest, et deklaratsiooni esitamise ajal kehtib juba euro. Ka MTA on oma kodulehel selgitanud, et kogu aruandlus ja kõik arveldused MTA-ga, st deklaratsioonide (käibedeklaratsioonide, tollideklaratsioonide jms) esitamine (sh arvutuskäik) ja parandamine (sh ümberarvestused) toimub maksustamisperioodil käibel olnud valuutas. Arvestuskäik tehakse kroonides ning tagastamisele või tasumisele kuuluv summa arvestatakse eurodesse vastavalt üldistele konverteerimis- ja ümardamisreeglitele.

Näiteks esitatakse 2010. aasta detsembri eest 2011. aasta jaanuaris esitatav deklaratsioon kroonides, kuid reaalne rahaülekanne MTA-le (või maksutagastus) toimub juba eurodes.

Kuidas toimub maksusummade ümardamine?

Maksusummade deklareerimisel tuleb alates 1. jaanuarist (europerioodi kohta) need ümardada üldiste ümardamisreeglite järgi ühe eurosendi täpsuseni. Kui praegu ümardatakse kõik maksusummad deklaratsioonidel täiskroonideks, siis europerioodi kohta deklaratsioonide esitamisel ümardatakse tasumisele kuuluv maksusumma ühe eurosendi täpsusega. (vastavalt 1. jaanuarist 2011 kehtima hakkava maksukorralduse seaduse §-le 97 „Summade ümardamine"). Jaanuarist muutub kehtestuks näiteks sotsiaalmaksuseaduses olev säte, mille kohaselt sotsiaalmaksu summa ümardatakse täiskroonideks ning samuti muutub kehtetuks tulumaksuseaduse säte, mis ütleb, et tasumisele või tagastamisele kuuluv tulumaks arvutatakse täiskroonides. Eurodes arvestades tuleb arvestused teha 1 eurosendi täpsusega.

Eelneva perioodi (krooniperioodi) andmete deklareerimisel või deklareeritud andmete parandamisel europerioodil, lähtutakse põhimõttest, et kõikide toimingute puhul peetakse arvestust algses valuutas. Seega esitatakse krooniperioodi deklaratsioonid ja/või nende muudatused täiskroonides, kuid Maksu- ja Tolliameti arvestuses kajastatakse maksusummad konverteeritult, eurosendi täpsusega (seda teeb süsteem automaatselt).

Kuidas tasuda kroonides määratud trahvid, maksuotsused deklaratsioonid?

Mistahes varasema perioodi (enne 1. jaanuari 2011) kohta määratud ja määratavad rahalised kohustused arvestatakse kroonides. Ümberarvestus eurodesse tehakse tasumisel, tavaliste konverteerimise ja ümardamise reeglite järgi. Maksusummat MTA-le ülekanda saab seega alates 1. jaanuarist ainult eurodes. Ettemaksukonto saldo konverteeritakse ülemineku hetkel eurodesse samuti üldiste konverteerimis- ja ümardamisreeglite alusel.

Mis saab ajatamisgraafikutest?

Enne €-päeva koostatud ajatamisgraafikud arvestatakse automaatselt eurodesse üldiste konverteerimis- ja ümardamisreeglite järgi. Uut graafikut ei sõlmita. Alates jaanuarist väljastatakse ajatamisgraafikud eurodes. Kümme päeva enne €-päeva MTA ajatamisgraafikuid ei väljasta.

Kas krooni maksumärgiga tooteid võib müüa ka pärast €-päeva?

Jah, toodetel enne euro tulekut kroonides olnud maksumärgid võib käibes ära kasutada. Maksumärgil kroonides väljendatud summa arvestatakse eurodesse üldiste konverteerimisreeglite järgi.

Millised muudatused on seoses erisoodustustega?

Maksude tasumisel kehtivad üldised deklareerimise ja tasumise reeglid. Maksusummad või maksusumma arvestamise aluseks olevad summad, mis on fikseeritud seaduses on seal jätkuvalt, kuid alates 1. jaanuarist kehtivad tulumaksuseaduses uued ja eurodes toodud väärtused. Näiteks saab välislähetuse päevaraha piirmääraks 32 eurot (praegu 500 krooni). Uueks majutuskulu piirmääraks saab välismaal 128 eurot (praegu 2000 krooni) ja Eestis 77 eurot (praegu 1200 krooni). Tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitudeks saab olema erisoodustuse arvutamise aluseks maksimaalselt 256 eurot (praegu 4000 krooni). Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär, juhul kui arvestust ei peeta, saab olema kuni 64 eurot kuus (praegu 1000 krooni) ning arvestuse pidamise korral 0,30 eurot km kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus (praegu 4 krooni km kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kuus).

Milline saab olema üldine maksuvaba tulu eurodes ja alampalk?

Üldise maksuvaba tulu (praegu 27 000 krooni aastas ja 2250 krooni kuus) suuruseks saab 1726 eurot aastas ja 144 eurot kuus. Töötasu alammääraks saab 1,73 eurot tunnis ja 278,02 eurot kuus, täistööajaga töötamise korral (praegu 27 krooni tunnis ja 4350 krooni kuus).

Milline on üldine konverteerimis- ja ümardamisreegel?

Ümberarvestamine eurodesse toimub Eesti kroonides avaldatud väärtuse jagamisel 15,6466. Saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus ülespoole. Kui see on väiksem, ümardatakse allapoole.

Näiteks: Kui eurodesse soovitakse arvestada 328,50 krooni, siis tuleb teha järgnev tehe:

328,50 krooni jagada 15,6466 = 20,994977 eurot. Seejärel tuleb saadud summa arvestada 1 eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmandat kohta pärast koma 20,994977. Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole. Seega ümardamine 1 sendi täpsuseni oleks näite korral 20,99 eurot. Sama reeglit tuleb kasutada ka hindade kahes vääringus näitamisel.

Mis juhtub pangakontol olevate Eesti kroonidega ja lepingutega euro tulekul?

Teie arvelduskontot haldav pank muudab 1. jaanuaril Eesti krooni arvelduskonto- ja laenujäägid automaatselt ja teenustasuta eurodesse, kursi 15.6466 alusel. Kõik tehingud, mis on teostatakse alates 1. jaanuarist 2011, kajastatakse eurodes. Ka olemasoleval euro arvelduskontol ja selle tingimustes midagi ei muutu. Ehk siis eurod jäävad kontole nii nagu on, neid ei konverteerita.

Mis saab Eesti krooni arvelduskontoga?

Kontoraha puhul üleminekuperioodi ei ole, st 1. jaanuaril toimub järsk üleminek. Krooni kontoraha konverteeritakse 1. jaanuaril üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks. Kõik tehingud, mis teostatakse alates 1. jaanuarist 2011, kajastatakse eurodes.

Mis kursiga vahetatakse kroonid eurodeks?

Enne 1. detsembrit toimub konverteerimine kommertskursiga, aga alates 1. detsembrist saab kroone eurodeks vahetada teenustasudeta ametliku keskkursiga: üks euro = 15,6466 krooni. See on ametlik keskkurss, mida peavad kasutama nii pangad, kaupmehed, riigiasutused kui ka kõik teised.

Täiendavate küsimuste korral on soovitav külastada euroveebi internetis www.euro.eesti.ee . Seal on olemas konkreetselt ettevõtjale suunatud alamrubriik, kus saate muuhulgas vastuseid ka raamatupidamisega seotud küsimustele, mis kõik on esitatud väga lihtsas küsimuste-vastuste vormis.

Samuti on Maksu- ja Tolliamet avaldanud oma kodulehel www.emta.ee euro kasutuselevõttu puudutava rubriigi, kus on muuhulgas näha euro ja krooni võrdlustabel just maksuseaduste kontekstis.