Hanssoni hinnangul on Rootsi kinnisvaraturu jahtumine ohtlik märk
"Me oleme mitu aastat nendest riskidest rääkinud. Nüüd tundub, et Rootsis on jõutud pöördepunkti, kus kinnisvarahinnad on viimastel kuudel hakanud natukene langema. Vaatame, kas see on püsiv trend või ajutine korrektsioon. Kui toimuks mõõdukas langus, võiks see olla hoopis positiivne, kuna mullistumise märgid kaoksid," ütles Hansson intervjuus lehele.
"Kuidas see meie majandust mõjutab, oleneb sellest, kas langus tuleb sujuv või järsk. See mõjutab meid kahe kanali kaudu, millest esimene on ekspordikanal," ütles ta.
"Aasta lõppes palju paremas seisus, kui algas, ja seda nii rahapoliitikas, majanduskasvus kui ka väliskaubanduses. Oli selline normaliseerumise ja paranemise aasta nii Eestis kui ka euroalal. Selle aasta lõpul võime küll olla natuke optimistlikumad, kui olime aasta tagasi," ütles Hansson.
Hanssoni sõnul oli paradoksaalselt möödunud aasta suurim kordaminek eelarvepoliitiline diskussioon, mis valitsuse plaanide üle käivitati. "Võtsime päris mitu korda sõna, kuid alati fokusseeritult, jäädes oma mandaadi juurde ja säilitades ekspertiisil põhinevat argumentatsiooni," ütles ta. "See oli keeruline, sest pidime kogu aeg eriarvamusel olema. Tahan loota, et protsessi tulemusel on ühiskonnas tõstatatud korras riigirahanduse teema. Ehk aitab see meid tulevikus."
"Meie arvates oleks pidanud ajama veidi konservatiivsemat joont. Meie eelarve baasseadus on üles ehitatud talupojatarkusele, et heal ajal oleks kasulik koguda reserve, et halval ajal saaks neid kulutada. Kui läheb hästi ja on tunda ülekuumenemise märke, siis majandust tagant kütma hakata ei ole päris õige," ütles Eesti Panga president.
"Praegu oleks ideaalne aeg käituda nende reeglite järgi. Kui veel aasta tagasi võis vaielda, et mõned näitajad viitavad kõrgkonjunktuurile ja teised alajahtumisele, siis nüüd viitavad pea kõik näitajad kasvule üle oma potentsiaali," ütles ta.
Ardo Hansson on Eesti Panga president olnud 2012. aasta 7. juunist ning tema ametiaeg lõppeb 6. juunil 2019.