Naised olid euro suhtes negatiivsemalt meelestatud kui mehed. Kõrgharidusega inimesed nägid eurole üleminekut oluliselt positiivsemana - positiivne hoiak oli euro suhtes 37%-l kõrgharidusega inimestest ja 23%-l põhiharidusega inimestest.
Kõige positiivsemalt suhtusid euro kasutuselevõttu 30-49-aastased inimesed, kõige negatiivsemalt noored vanuses 19-29 eluaastat.
EKI märkis, et eurole üleminek võib tarbijate kindlustunnet Eestis lähikuudel oluliselt mõjutada.
Tarbijate ootused oma pere majandusolukorra paranemisele järgneva 12 kuu jooksul tugevnesid. Septembris prognoosis 22% küsitletutest oma pere majandusolukorra paranemist ning 41% samaks jäämist ja 23% kartis olukorra halvenemist. Septembris olid ülekaalus tarbijad, kelle majanduslik olukord viimase 12 kuu jooksul ei muutunud. Selliseid tarbijaid oli 49%. 41%-l tarbijatest majanduslik olukord halvenes ja üheksal protsendil paranes.
Elanike hinnang riigi majandusolukorrale on viimastel kuudel jätkuvalt paranenud, ehkki on endiselt negatiivne. Septembris arvas 42% vastanutest, et Eesti majandusseis on võrreldes 12 kuu taguse ajaga halvem, olukorda pidas paremaks 27% tarbijatest. Juunis olid samad näitajad vastavalt 62% ja 14%. Ootused järgneva 12 kuu riigi majandusarengu osas paranesid - septembri hinnang oli ühe punkti võrra parem juuni hinnangust ja 13 punkti parem aasta tagasi antud hinnangust. 43% küsitletutest lootis, et järgneva 12 kuu jooksul Eesti majandusseis paraneb, 26% ootas sama olukorra püsimist ja 23% kartis olukorra halvenemist.
Elanike tööpuuduse vähenemise ootused septembris nõrgenesid - nende hinnangul tööpuudus küll väheneb, kuid aeglasemalt. EKI märkis, et ilmselt tunnetavad tarbijad, et suvel loodud ajutised töökohad kaubanduses, teeninduses ja ehituses kaovad. Ka ettevõtjate hinnangud konjunktuuribaromeetrite uuringus viitavad samale trendile.
RUP.ee
