"Üldist joont on raske esile tuua, sest palju sõltub omafinantseeringust ja muudest asjaoludest. Kui võtta eelduseks, et omafinantseeringu määr oli buumiajal umbes 20 protsenti, siis viimaste aastate mõõdukas kinnisvarahindade tõus ja laenu tagasimaksmine on enamiku laenulõksust päästnud või ollakse sellele väga lähedal," ütles 1Partner Kinnisvara juhatuse esimees Martin Vahter Eesti Päevalehele.
Ka Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Elari Tamm nentis, et inimesed, kes buumi ajal kinnisvara ostsid ja tahavad seda nüüd müüa, hakkavad nulli jõudma. Praegu müües ei pruugi nad pangale makstud summasid tagasi saada, kuid ostuhinnale ollakse siiski suurelt jaolt juba järele jõudnud.
Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juhi Maia Daljajevi kinnitusel müüakse buumi lõpus ostetud kortereid palju ja iga aastaga üha rohkem. Kahjuga kaubeldi tema sõnul peamiselt 2009. aastal.
"Siis olid inimesed aasta-kaks tagasi uue korteri ostnud, kuid 2009. aastal toimusid tohutud koondamised. Inimesed ei jaksanud 2006.– 2007. aastal võetud laene tagasi maksta ja olid sunnitud korteri müüma," rääkis ta.
Tamm ennustas, et kuna nõudlus uute kodude järele püsib, eriti uusarenduste mõttes, siis ei ole hinnakasvu pidurdumist veel näha. "Hinnatase liigub väga selgelt kunagise buumi suunas. Mitmetes piirkondades on see hind Tallinnas juba ka saavutatud, kuid siiski – buumiaja pakkumiste ja tehingute arv on veel poole kaugemal kui täna. Praktiliselt üle Eesti on pakkumisi 50 protsenti vähem kui 2006– 2007, samuti ka tehinguid," lisas ta. Buumi kui sellist tema sõnul seega praegu ei ole.
