Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks kasvas aastaga 10 protsenti
"Arvestades turu mõningast vaibumist kolmandas kvartalis ei ole indeksi 2,5-protsendiline langus üllatav ning samas üldine hinnaindeks ja ka eri turusektorite hinnaindeksid püsisid aastataguse ajaga võrreldes siiski kõrgemal,“ ütles maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu pressiteate vahendusel.
"Küll aga on käesoleva aasta kolmanda kvartali tulemused selles osas tähelepanuväärsed, et kinnisasjade, korteriomandite ja hoonestusõiguste ostu-müügi tehingute maht ja ka koguväärtus langesid," ütles Nõupuu. Sellise kvartaalse languse taga on uute korterite ja hoonestamata maa müügimahu vähenemine. Uute korterite osakaal ostu-müügi tehingutes langes 4,6 protsenti, jäädes alla 20 protsendi. Seejuures järelturu osakaal kasvas.
Eluruumina müüdud uute korterite osakaal langes 2018. aasta kolmandas kvartalis alla 20 protsendi, moodustades 16,6 protsenti kõikidest tehingutest. Viimati oli esmamüükide osakaal sellest madalam mullu teises kvartalis.
Kolmandas kvartalis Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2141 eurot, mis on 4,2-protsendiline langus. Uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest langes Tallinnas 25 protsendile.
Uue kahetoalise korteri keskmine hind kolmandas kvartalis oli Tallinnas keskmiselt 107 809 eurot ehk 2164 eurot ruutmeetri kohta. Seevastu pealinna järelturul müüdud kahetoaline korter maksis keskmiselt 80 642 eurot ehk 1624 eurot ruutmeetri kohta. Kõige kõrgema hinnaga müüdi Tallinna vanalinna korter, mille hind oli 1 050 000 eurot.
Tänavu kolmandas kvartalis tehti kokku 12 044 ostu-müügitehingut koguväärtusega 791,4 miljonit eurot. See hõlmab on kinnisasju, korteriomandeid ning hoonestusõigusi. Võrreldes mullu sama perioodiga on koguväärtus teinud aga marginaalse languse 0,1 protsenti. Teise kvartaliga võrreldes on koguväärtus aga 11,4 protsenti madalam.