"Ma ei näe eurotsooni minekus Eesti jaoks erilist kasu isegi mitte lähiperspektiivis, sest need plussid, mida riik võib sellest sammust saada, oleks ta niigi saanud. Mure reitingu pärast ning kõikide EL-i ja Maastrichti kriteeriumide täitmine olnuks vajalik enne kriisi, sest sel juhul olnuks tõepoolest olemas investeeringute riiki meelitamise tõenäosus. Kuid kriisi tingimustes on see sisuliselt välistatud, sest kogunõudluse languse foonil EL-i suurriikide sisenõudlusest enam omaenda tootjatele ei piisa, Eesti sisenõudlus on aga erakordselt väike, pealegi kaetakse seda paljuski EL-i kaupadega, mida Eestis enam ei toodeta," arvab nõustamisfirma Neocon juht Mihhail Hazin.

Tema sõnul puuduvad EL-is "rahvuskultuuride ja haritlaskonna loomise ja toetamise reeglid, ning see tähendab, et kriisi arenedes võib Eesti kaotada oma rahvuskultuuri, sest ei jaksa selle kandjaid ülal pidada".

Hazin, kes oli aastatel 1997-1998 Venemaa presidendi majandusvalitsuse asejuht, väitis, et "Eesti majanduskasv on läbitud etapp".

"Eesti suur majanduskasv oli mõnes mõttes unikaalne nähtus, mis seotud majandusmudeli spetsiifikaga USA-s 1981. aastast ning maailmas 1990. aastate keskpaigast. See nõudluse pideva krediteerimisega paisutamise mudel nõudis reaalsete aktivate olemasolu, millega olnuks tagatud kasvav rahamass. Selleks aktivaks sai kinnisvara, mille hind kasvas jõudsalt. Kuna Balti riikides algas kasv sisuliselt nullist, siis kaasnes sellega investeeringutevoog, mille arvelt SKT kasvaski. Kuid nüüdseks on see mehhanism peaaegu ammendunud ja ainus potentsiaalne allikas on siseriiklik nõudlus, mis on väga-väga väike ja kahaneb veelgi, sest rikkad inimesed hakkavad riigist emigreeruma. Nii et nähtavasti ei saa mingist suurest kasvust või üldse kasvust enam rääkida," ütles ekspert.

Ta seadis kahtluse alla väite, et Eesti meetmed kriisist väljatulekuks olid EL-is kõige edukamad ja tulemuslikumad.

"Ma ütleksin, et Poola oli märksa edukam, nagu ka Saksamaa, kuid nad kasutasid süsteemiväliseid meetodeid, mida tänapäeval pole kombeks reklaamida. Poola devalveeris zloti ega sattunud üldse kriisi, aga Saksamaa devalveeris Kreeka võlakriisi foonil euro, mis lubas tal järsult suurendada eksporti Euroopa Liidust välja. Mis puutub Eestisse, siis teda kiidetakse pigem printsiipide kategoorilise järgimise eest, kuid see, kas need printsiibid on kriisi tingimustes head, on juba iseküsimus," märkis Hazin.

Kommenteerides tõika, et Eestil on EL-is väikseim riigivõlg, ütles ekspert: "Väike riigivõlg on kriisi tingimustes alati kasulik, kuid enamikul riikidel on see suur, sest seal on suured eelarvekulud sotsiaalsfäärile. Mis on parem? Kui rahva elatustase langeb, kas see peab riigile muret tegema või ei? See on põhimõtteline küsimus ning varem või hiljem tuleb sellele vastata."

Vene majandusekspert prognoosib Eestile majanduslanguse jätkumist "sedamööda, kuidas halveneb maailmamajanduse olukord".

"Kriisi jätkumist kinnitavad paljud näitajad. Esiteks ületab nõudlus USA-s elanikkonna reaaltulusid endiselt umbes kolme triljoni dollariga aastas. Teiseks on majapidamiste induvuduaalnäitajad äärmiselt viletsad - rekordarv eraisiku pankrotte, nõudluse langus, reaalse töötuse kasv ja nii edasi. Kolmandaks langeb majapidamiste ja korporatsioonide krediteerimine. Neljandaks, siseturu arendamise katsed kukkusid Hiinas läbi. Ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga, 2000. aasta algul Venemaal välja töötatud kriisimudel on olukorda seni adekvaatselt kirjeldanud, selle järgi kestab kriis veel vähemalt 5-8 aastat," sedastas Mihhail Hazin.

BNS