Viimasel ajal on esitatud väide, nagu sõltuks Eesti toidujulgeolek võõrtööjõust. Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300 põllumajanduses töötavast võõrtöölisest. Just nii paljude selles valdkonnas töötavate välismaalaste töötamise õigus lõpeb aprilli jooksul. Kriisiolukord nõuab kiiret kohanemist. Tulenevalt eriolukorrast ei saa tööandjad arvestada välistööjõuga, keda viiruse tõkestamise nimel riiki ei lubata. Kriisi tõttu on ka olukord majanduses muutumas ja eelkõige on oluline viia kokku tööjõudu vajavad tööandjad ja Eesti elanikest tööotsijad," märkis siseminister Mart Helme.
Palju on küsitud, kas Eesti kavatseb leevendada võõrtööjõu Eestisse toomise ja kasutamise reegleid. Praegusel keerulisel ajal, mil meil on oma kaasmaalastel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde inimesi, kes töö kaotavad, peame toetama Eesti elanikke. Neil peab olema võimalus vabadele töökohtadele asuda," ütles Helme.
Tema sõnul tuleb ka arvestada, et paljud riigid, sealhulgas Ukraina, on oluliselt piiranud oma elanike riigist väljumist.
Tööandjatel soovitatakse pöörduda töötukassa poole nõu ja abi saamiseks. Eestis on praegu üle 40 000 registreeritud töötu, ka enne eriolukorra algust oli Eestis üle 36 000 registreeritud töötu, kes on tööd otsinud pikemat aega. Neist 1500 oli viimane töökogemus taime- või loomakasvatuse või toiduainetetööstuse valdkonnas. Teadaolevalt on töötukassa igati valmis ettevõtete tööpakkumisi tööotsijatele vahendama. Tänuväärne on ka ametiühingute algatus, kes on juba asunud mõtlema, kuidas tööandjad ja töösoovijad omavahel kokku viia.
Välismaalaste seaduses sätestatud välistööjõu piirangute eesmärgiks on suunata tööandja eelistama Eesti kohalikku tööjõudu.
Need välismaalased, kes viibivad praegu Eestis viisa või viisavaba viibimise õiguse alusel, kuid ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, saavad jätkata Eestis töötamist. Selle eelduseks on, et tööandja registreerib välismaalase lühiajalise töötamise politsei- ja piirivalveametis. Nii nagu ka enne eriolukorda ei saa tööandja pikendada välismaalase lühiajalist töötamist, kui välismaalasel on täis saanud seaduses sätestatud maksimaalne tööaega – üldtingimustel 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral üheksa kuud 12 kuu jooksul.
Välismaalasi, kes 17. märtsi seisuga Eestis ei viibinud, Eestisse ei lubata, isegi siis, kui neil on viisa või viisavaba viibimise luba ja nende lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. See piirang on kehtestatud eesmärgiga tõkestada viiruse levikut.
Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda, kui piiriületused ja transport seda võimaldab. Ühtlasi palume senistel tööandjatel pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki tagasipöördumisele. Soovitame inimestel pöörduda oma saatkonna poole, et uurida võimalusi Eestist lahkumiseks ja oma koduriiki tagasi pöördumiseks. Näiteks Ukraina on aidanud tagasi pöörduda oma ligi 200 kodanikul.
