Palgakasvu taga on nii tööjõupuudus kui ettevõtete paranenud majandustulemused
Tellimuste arvu kasv on toonud kaasa vajaduse töötajate arvu suurendada. Samas rakendamata tööjõuressurssi on turul järjest vähem. See toob kaasa tööjõu suurema voolavuse ja kiirema palgakasvu.
Palgad kerkivad nii erinevatel palgatasemetel kui ka tegevusaladel
Maksuameti andmete järgi on palgad tõusnud viimastel aastatel tempokalt kõikides palgagruppides. Protsentides arvestatuna on palgakasv olnud kiirem palgaskaala alumises otsas. Selle põhjuseks on miinimumpalga iga-aastane tõus. Tegevusalade lõikes on palgakasv samuti laiapõhjaline. Eelmisel aastal tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel peale põllumajanduse, kus palgatase jäi üle-eelmise aasta tasemele. Brutokuupalga aastakasv oli tempokam mäetööstuses ja energeetikas, kus töötasu tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side valdkonnas.
Hinnatõus tähendas aeglasemat ostujõu kasvu
Palgatöötajate ostujõud kasvas eelmisel aastal varasemast aeglasemalt, kuna hindade tõus kiirenes. Hinnatõus piiras tarbimist. Samas on majapidamiste finantsseis hea. Võimekus säästa suureneb ja hoiused kasvavad endiselt laenuportfellist kiiremini.
Kiire palgakasv peaks sel aastal jätkuma
Tööjõupuudus süveneb, kuna töökäsi vajatakse rohkem, kui neid turul pakkuda on. Samas maksuvaba tulu tõus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Miinimumpalga tõus on maksumuudatuse tõttu varasemast tagasihoidlikum. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 6% ja hindadega korrigeeritud netopalk 9%.
