EVEA tõstatas tasude probleemi pöördumises kommertspankade, Eesti
Pangaliidu, rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja finantsinspektsiooni
poole.
EVEA teatel on probleemiks ülikõrged müntide käitlemistasud, mis on enamikus pankades viis protsenti vastuvõetavast summast.
Praegu on müntide osakaal käibes 1-3% ning puudutas vaid
väheseid tegevusalasid, peamiselt jaekaubandust. Kui aga mündi nominaal
tõuseb euro tulekuga mitmekordselt, kasvab hüppeliselt ka müntide roll
maksevahendina, saavutades teatud valdkondades hinnanguliselt taseme
30–35%, märkis EVEA. Eelkõige kasvab mündikäive
toitlustusettevõtetes, kioskites, toidu- ja pudukauplustes, taksonduses
ja teistes jaekliente teenindavates ettevõtetes.
"Sellises olukorras muutub panga viieprotsendiline teenustasu paljudele
väga suureks lisakuluks, mis kahandab veelgi nimetatud valdkondade
väikest rentaablust või viib osa ettevõtteid koguni kahjumisse. Seetõttu
püüavad kauplejad anda klientidele tagasi võimalikult palju metallraha
ning tekitavad seisvaid müntide koguseid, mis ei jõua kohe ringlusse
tagasi," selgitas EVEA.
EVEA märkis, et müntide käitlemise teenustasu peab olema kulupõhine ja
mõistlik ning see peaks peaks olema sama suur kui paberraha puhul.
Ühtlasi soovib EVEA, et kaardimakse tasu oleks alla ühe protsendi
summast. Praegu on tasud vahemikus 1,5–2,5 protsenti, millele lisanduvad
terminali rentimise ja igakordse ühenduse kulud. "Seetõttu on Eestis
veel palju ettevõtteid, kus ei ole võimalik kaardiga maksta või kus
kaardimakse ja sularahamakse puhul küsitakse erinevat hinda," seisab
EVEA teates.
BNS
