"Arvestades, et sama aja jooksul on EAS-ist toetust saanud 2391
ettevõtet, siis moodustuvad pankrotistunud ettevõtted 1,25%
kõigist toetust saanud ettevõtetest. Võttes arvesse, et täpselt sellesse
aega jääb ka majanduslangus, mil paljud Eesti ettevõtted läksid
hingusele, on see suhteliselt väike protsent," hindas Parts.
Ministri sõnul muutus majandusolukord ja oli paratamatu, et kõik uutes
tingimustes ellu ei jäänud. "EAS-ist varasematel aastatel ühel või
teisel eesmärgil toetust saanud ettevõtted on siiski keskmiselt paremini
hakkama saanud kui kogu Eesti ettevõtted keskmiselt," märkis ta.
Parts selgitas, et toetuse andmise otsuse eel kontrillib EAS, et
ettevõttel poleks maksuvõlga, et ettevõte ei oleks likvideerimisel ega
pankrotis, ja hindab ettevõtte majandusseisu. EAS nõuab nii värsket
majandusaasta aruannet kui ka möödunud aasta auditeeritud majandusaasta
aruannet, samuti kontrollib juhatuse liikmete ja projektijuhi tausta
ning esindusõigust.
Erandeid nõuete täitmise osas EAS Partsi sõnul ei tee. "Maksuvõla
kontrollid tehakse igal etapil, ka vahetult enne reaalse väljamakse
tegemist, kusjuures tavaliselt väljamakse ühele või teisele toetusele
tehakse siis, kui ettevõtte poolt on sellel ühel või teisel eesmärgil
taotletud rahaline toetus juba ka kuluna tehtud," lisa ta. osade toetust
saavate ettevõtete kasumlikkus on liiga suur.
BNS
