Jäätmevedaja märkis kirjas rahandus- ja keskkonnaministeeriumitele, et jäätmekorralduse hangetes ja lepingutes teenushinna kujundamisel on oluliseks muutujaks mootorkütuste hind ning leiab, et seetõttu tuleks rakendada indekseerimisklauslit, mis tagaks läbipaistva menetluse ning vähendaks halduskoormust ja riske. Näiteks et teenustasu on võimalik tõsta üks kord aastas arvestades tarbijahinnaindeksi muutust võrreldes eelmise aasta sama kuuga, mil hinnatõusu taotlemise õigus tekib.
Oluliseks murekohaks on hankelepingu kehtivuse ajal teenusehindade muutmine, mis tagaks teenuse järjepidevuse, kvaliteedi ja teenusepakkujate võrdse kohtlemise. Riigihangete seadus sätestab, et hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatust, sisu ja kohaldamistingimusi, mis on alusdokumentides selgelt ja täpselt ette nähtud.
Kuna jäätmekorralduse hankeid tehakse piirkondade kaupa, läheneb iga KOV sellele omamoodi ja ühtset selgust teenushindade muutmisel hankedokumentides ega KOV-ide jäätmehoolduseeskirjadest ei nähtu, kuigi väga paljudel juhtudel on üheselt reguleeritud asjaolu, et kütuse ja töötasude tõusu võib teenuse hinna põhjendusena tuua vaid riiklike maksude tõstmise korral.
Jäätmekorralduse hanked eeldavad Ragn-Sellsi selgitusel üldjuhul hindade fikseerimist kolmeks kuni viieks aastaks ning paar viimast aastat on tõestanud, et majandusolukorda ning sellest tulenevaid kütuste, toorainete ja tööjõu hinda ei suuda keegi adekvaatselt prognoosida.
Kui jäätmevedajad peaksid võtma enda kanda kõik majandus turbulentsist tulenevad hindade muutused lepingu perioodil, tingiks see Ragn-Sellsi sõnul oluliselt kõrgemate hindade pakkumist riigihankel. "Selline ettenägematute muutustega arvestamine ei saa olla võimalik ning õiglane jäätmetekitajate suhtes, kes peaksid sundkorras maksma kõrgemat hinda, kui tegelikult kulude katmiseks vajalik oleks. Jäätmetekitajad on sundkorras liidetud korraldatud jäätmeveoga, mistõttu puudub neil õigus valida enda jaoks sobiva hinnastruktuuriga vedaja," märkis ettevõtte juhatuse esimees Kai Realo kirjas.
Suur murekoht on ettevõtte vaates ka hangetes praktikaks muutuv teenushinna kujunemine läbi ristsubsideerimise, mis võib viia olukorrani, kus hankija ei suuda enam kontrollida pakutava hinna kujunemist. Ragn-Sells on läbi viinud hankeid, mille raames tuleb osalejal pakkuda terviklahendust, mis sisaldab jäätmejaama opereerimist, konteinerite soetamist koos laiali jagamisega, kui ka liigiti kogutud jäätmete tasuta kogumist ja vedu, jättes teenusepakkujale võimaluse tasu küsida ainult olmejäätmetelt.
Hangetes on Ragn-Sellsi sõnul suur rõhk segaolmejäätmete hinna sisse ristsubsideeritud kuludel, mis erinevatel pakkujatel ei toimi ühtse mudelina nin kohalikel omavalitsustel (KOV) puudub ühtne ja läbipaistev teenuse hindade kujunemise mudel, mida oleks võimalik arusaadavalt kontrollida.
Jäätmevedaja leiab, et ühe võimalusena on võimalik põhjendamatuid ebaselgusi teenusehinna kujunemise osas ühtlustada näiteks keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud juhendi abil.
