Pärast aastaid kestnud ülileebe rahapoliitika ajajärku annab kiirem majanduskasv keskpankadele viimaks põhjust kurssi muuta. Madal inflatsioon pakub küll veel mõtlemisainest, kuid palgakasv näib siiski olevat kiirenemas. Otsuseid intressitõusuks on mõistagi lihtsam langetada Ühendriikides, kus SEB hinnangul kergitab Föderaalreserv peamist intressimäära tänavu koguni neljal korral. Euroalal saavad sammud selles suunas olema palju hillitsetumad, kuid 2019. aastal tehakse intressitõusudega siiski algust. See, et kodulaenu võtnud inimene peaks hakkama muretsema kõrge Euribori pärast, näib täna küll veel väga kauge tulevikuna, milleni me jõuda ei pruugigi.
Ameerika Ühendriikides on paljud majandusindikaatorid lähedal oma ajaloolistele tippudele ja maksukärbete toel kiireneb majanduskasv veelgi. Eeldades, et poliitika ei suuda pakkuda väga dramaatilisi üllatusi, suureneb USA sisemajanduse kogutoodang tänavu 2,8% ja 2019. aastal 2,5%. Majanduskasv kiirenes 2017. aastal tuntavalt ka arenevatel turgudel. Kui teiste suurte arenevate majanduste kasv on kiireneb ka edaspidi, siis Hiinas see prognoosiperioodil veidi aeglustub, sest sealsed liidrid on valmis leppima pisut aeglasema majanduskasvuga võlakoorma vähendamise nimel. Vene majandus on kõrgema naftahinna toel leidnud kindlama jalgealuse, kuid ilma reformideta piirdub kasv lähiaastail umbes 2 protsendiga.
Euroala riikide kiiremat kasvu utsitab tagant mitme soodsa faktori koosmõju. Suuremad poliitilised tormituuled on Euroopas praeguseks vaibunud ja tugevnevad tööturud on tõstnud majapidamiste kindlustunde kõrgele tasemele. Seeläbi saavutab Euroala kümnendi kõige kiirema kasvutempo, oodates 2018. aastal 2,5% ja 2019. aastal 2,2% suurust majanduskasvu. Põhjamaade majandusuudistes annab tooni kinnisvara, kuid näib, et Norras on hinnalangus lõppenud ning ka Rootsis piirdub see vaid 10 protsendiga. Küll võib jahtunud optimism piirata senist väga aktiivset elamuehitust, mis mõjutab negatiivselt mitmeid Eesti eksportijaid. Samas on Eestil palju võita Soome majanduse kiirest tõusust, mis jääb tempokaks terve prognoosiperioodi vältel.
Eesti majanduskasv tegi mullu väga kõrge ehitusmahu toel viimaste aastate kõige kiirema tõusu. Prognoosi kohaselt jääb majanduskasv kiireks ka lähiaastail, kuid niivõrd suurte numbriteni siiski ei jõua. SEB prognoosi kohaselt suureneb Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu 3,5% ja 2019. aastal 3,0%. Küll saab majanduskasv olema senisest paremini tasakaalustatud, kuna seda toetab nii suurem eksport kui ka kodumaiste investeeringute ja majapidamiste tarbimise tõus. Eesti tööhõive edasine kasv saab olema piiratud, mis annab samas võimaluse parandada nigelat tootlikkust. Pikemaajalises plaanis muutub aga üha olulisemaks küsimus, kas suudame oma nappe vahendeid kõige tulusamal moel investeerida, et Eesti majandus suudaks püsida konkurentsis ka kümne aasta pärast.
