2010. aasta alguse mõõdukale kasvule järgnes kiire tõus — aprillis
tootsid ettevõtted 19%, mais 17%, juunis ja juulis üle 20% rohkem
toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes
22%. Oluliselt (41%) suurenes töötleva tööstuse toodangu müük
ekspordiks. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva
tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem —
siseturule müüdi augustis 3% rohkem toodangut kui aasta tagasi.
Augustis ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes.
Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema
osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang
suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas
33%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang
märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete ning
metallitootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire
kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille
mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on
töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2010. aasta augustis sama
palju toodangut kui juulis, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga
1%.
Augustis toodeti elektrit 53% ja soojust 8% rohkem kui 2009. aasta
augustis. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest
tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2000 – august 2010 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, august 2010 (protsenti)
| Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga |
|
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc |
||
| KOKKU | 0,2 | 26,1 | 22,8 |
| Energeetika | -11,7 | 41,5 | 41,5 |
| Mäetööstus | -0,9 | 21,7 | 19,8 |
| Töötlev tööstus | 1,3 | 25,7 | 22,2 |
| toiduainete tootmine | 2,2 | 1,7 | 0,0 |
| joogitootmine | 1,1 | 2,3 | -0,7 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | -2,5 | 36,2 | 32,8 |
| metalltoodete tootmine | 14,7 | -2,8 | -6,3 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 4,9 | 128,3 | 121,5 |
| elektriseadmete tootmine | 3,4 | 15,2 | 11,1 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 5,7 | 17,4 | 13,9 |
| mootorsõidukite tootmine | 9,9 | 177,5 | 168,7 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | 8,5 | 43,8 | 38,0 |
| ehitusmaterjali tootmine | -6,6 | 11,1 | 8,0 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistikaamet
