Tulevaks aastaks plaanitud tuludest on maksutulu üle 66 miljardi krooni. Tänavuse riigieelarve tulude maht on 84,53 miljardit, millest maksutulu on eelmise aasta lõpus kavandatud 61,77 miljardit krooni, kuid viimase prognoosi järgi laekub 63,76 miljardit krooni.
Riik plaanib tuleval aastal investeerida 16 miljardit krooni, mis on 2,4 miljardit krooni rohkem kui sel aastal. Investeeringute põhirõhk on transpordi- ja logistikavaldkonnas, milleks on järgmisel aastal plaanitud kasutada kokku 6,336 miljardit krooni. Välistoetusi on 2011. aasta riigieelarves tänavusega võrreldes miljard rohkem ehk 15,5 miljardit krooni.

Riigi tegevuskulud on eelarves külmutatud. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Valitsus teeb riigikogule ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade jätkuvaks külmutamiseks kuni 2012. aastani.
Hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9%. 2011. aasta riigieelarves on suurendatud omavalitsuste hariduskulude katteks vabade vahendite mahtu ligi 110 miljoni krooni võrra. Kohalikud omavalitsused saavad täiendavaid vahendeid kasutada uuele õppekavale ülemineku rahastamiseks või tugipersonali palkamiseks. Samuti saavad omavalitsused eraldatavat raha kasutada ka õpetajatele täiendavate tasude maksmiseks. Samuti on kavas suurendada kõrghariduse baasfinantseerimist.

Sotsiaalministeeriumi eelarve on kokku 41,3 miljardit krooni, mis on ühe miljardi võrra suurem kui sel aastal. Pensionid, peredega seotud toetused ja hüvitised ei vähene. Pensionide väljamakseteks on kavandatud 19,8 miljardit krooni, mis on 461 miljonit krooni enam kui käesoleval aastal. Kasvu põhjuseks on pensionäride arvu kasv ning pensioni saajate staaюi ja tasutud sotsiaalmaksu kasv. Aktiivseteks tööturumeetmeks suunab valitsus umbes 400 miljonit krooni, et aidata inimeste tagasi tööle.

Ettevõtlustoetuste maht kasvab võrreldes selle aastaga 10%. Toetusi jagatakse ettevõtjatele tuleval aastal kokku 1,26 miljardit krooni. Suurimate summadega toetatakse tootearendust ja eksporti.

Põllumajanduse ja maaelu arengusse suunatakse üle nelja miljardi krooni. Olulisimaks eesmärgiks on tagada põllumajandussektori konkurentsivõime põllumajandus- ja maaelutoetuste kaudu. 2011. aastal on toetusteks kavandatud ligi 4,2 miljardit krooni, millest suurima osakaalu ehk 45% moodustavad Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist tulevad toetused, mida kasutatakse Eesti maaelu arendamiseks.

Oluliselt kasvavad teate järgi kohalike omavalitsuste investeeringud, mille maht on järgmisel aastal ligi miljard krooni. Regionaaltoetuste maht on tuleval aastal 2,2 miljardit. Summa kasvab võrreldes 2010. aastaga 950 miljonit krooni ehk 77%.

2011. aastal finantseeritakse kultuuripealinna programmi riigieelarvest kogusummas 50 miljonit krooni. Lisaks toetatakse 2011. aastal Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna tegevusi ka välisministeeriumi eelarvest.

Välisvahendite osakaal tõuseb kultuuriministeeriumi eelarves 113,7%, kogusummas 344 miljoni kroonini. Enim toetatakse muuseumivaldkonda, ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusprotsessiga ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Nii arendatakse välja ka Meremuuseumi sadama- ja vabaõhuekspositsioon ning renoveeritud saab Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone.
Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest toetatakse 19 miljoni krooni ulatuses noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimist ning eraldatakse vahendeid järgmisel aastal avatava AHHAA keskuse uue hoone tegevuskulude katteks.

Peaminister annab 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu riigikogule üle järgmisel nädalal.