Faktum&Ariko uuringujuhi Kalev Petti hinnangul on langus statistiliselt väheoluline ning võib olla seotud sellega, et võrreldes vahetult pärast euroalaga liitumise lõppotsuse tegemist toimunud uuringuga on teema aktuaalsus vähenenud. See aga toob tavaliselt kaasa ka mõningase languse inimeste hinnangus oma informeeritusele.
Viimase uuringu kohaselt oskab 74% vastajatest nimetada üleminekukurssi täpselt või ligilähedaselt, 86% teab kahenädalase sularaha paralleelkäibe perioodi olemasolu ja 84%, et eurodeks vahetatavate kroonide kogus ei ole piiratud.
Seda, et üks kuu enne ja kuus kuud pärast eurole üleminekut vahetavad pangad raha ametliku kursiga ja teenustasuta, teab 80% vastanuist. 54% teab, et Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult.
Lisainfo vajalikkust märkis veerand küsitletutest (23%). Enam soovitakse teavet eurole ülemineku ja sularahavahetuse praktiliste küsimuste kohta ning ülemineku mõjust elatustasemele, hindadele ja palkadele. Keskmisest enam on lisainfost huvitatud noorima vanuserühma vastajad ja mitte-eestlased.
Peamiseks info hankimise kanaliks on jätkuvalt televisioon, trükiajakirjandus ja meedia.
Septembrikuise uuringu andmeil on üldise hinnatõusu kartus vähenenud. Kui juulis pidas eurole ülemineku järgselt ootuspäraseks üldist hinnataseme tõusu 74% vastajatest, siis septembris oli sama näitaja 68%.
Euro kasutuselevõttu toetas septembris 51%, ühisraha vastu oli 43% küsitletutest. Juulis oli eurole ülemineku poolt 52% ja vastu 44% elanikest. Eelmise uuringuga võrreldes on kasvanud muudest rahvustest vastajate ja kahanenud madala sissetulekuga elanike toetus eurole.
Uuringufirma Faktum&Ariko viis küsitluse läbi 3.-10. septembril. Telefoni teel küsitleti 500 inimest vanuses 15-74 aastat. Uuringu tellisid koostöös Riigikantselei ja Rahandusministeerium. Uuringu eesmärk on jälgida üldist toetust euro kasutuselevõtule, uurida eurole ülemineku praktiliste küsimuste ja oluliste faktide teadmist ning teavitusmeetmete nähtavust. Järgmine küsitlus toimub oktoobris.
euro.eesti.ee
