Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse kolm Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsiooniga (OECD) ühinemisega seotud lepingut: OECD konventsioon,
eesõiguste ja puutumatuse kokkulepe ning ühinemiskokkulepe.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 14. detsembri 1960. aasta
konventsioon määrab OECD eesmärgid ja töökorralduse. Eesmärkideks on
nii liikmes- kui ka mitteliikmesriikide majanduskasv, tööhõive ja
elatustaseme kasv ning maailmakaubandusele kaasaaitamine.
Eesti valitsuse ning OECD vaheline organisatsioonile antavate
eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepe annab OECD liikmete ja
mitteliikmete esindajatele ning OECD ametnikele ja ekspertidele
eesõigused ja puutumatuse, mida OECD vajab ülesannete sõltumatuks
täitmiseks.
OECD konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkuleppega saab Eesti OECD
konventsiooni osaliseks, nõustub järgima OECD töömeetodeid, põhimõtteid
ja õigusakte ning tasuma liikmemaksu. Samuti määratakse Eesti osalus
vabatahtlikes kehamites ja tegevustes ning loetletakse komiteed, millele
Eesti peab ühinemise järel esitama arenguaruande.
Seaduse jõustumisel saab Eesti ühineda OECD-ga. Seaduse rakendamine toob
Eestile kohustuse tasuda OECD liikmemaksu. Praegu kehtiva eelarveskeemi
kohaselt lähtutakse baasaastast 2008, mil Eesti liikmemaks oleks olnud
2,4 miljonit eurot. Liikmemaksu suurendatakse igal aastal Prantsusmaa
inflatsiooni võrra. Liikmemaks tasutakse välisministeeriumi eelarvest.
Tasuda tuleb ka vabatahtlikes tegevustes ja kehamites osalemise kulud,
mis nähakse asjaomase programmi eest vastutava asutuse eelarves.
Eesti saab OECD liikmeks pärast ühinemiskirja üleandmist hoiulevõtjale,
kelleks on Prantsusmaa valitsus. Eesõiguste ja puutumatuse kokkulepe
peab jõustuma ühinemiskokkuleppega samal ajal, seega edastab Eesti
eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimiskirja koos
ühinemiskirjaga.
BNS
